Paet: USA arvates pole lähemal ajal Poola-Tšehhi raketikilpi vaja
Clinton tutvustas Paetile USA seisukohta ja põhjuseid, miks kilbi rajamise kava kalevi alla pandi. „Tuginedes uuendatud andmetele, pole sedasorti kaitseseadeldist, mida Tšehhi ja Poolasse kavandati, praegu ja lähitulevikus vaja,“ ütles USAs viibiv Paet telefoniintervjuus Eesti Päevaleht Online’ile. Selle asemel on USA-l kavas tugevdada kesk- ja lühimaarakettide tõrje süsteeme.
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik tuletas meelde, et raketikilp on mõeldud Iraani ohu tõrjumiseks. „See raketikilp ei olnud mõeldud Ida-Euroopa kaitseks, vaid USA kaitseks Iraanist tulevate rakettide eest,“ ütles Liik Eesti Päevaleht Online’ile.
„Minu meelest on oluline see, kuidas seda asja selgitatakse ja põhjendatakse ja mida Ameerika teeb oma liitlaste kaitseks,“ ütles Liik. „Mina ei pea seda liiga suureks tragöödiaks. Mina ei arva, et USA jättis meid maha.“ Julgeolekugarantiiks peab Liik pigem seda, et toimuks tegelik kaitseplaneerimine.
NATO peaks otsustama, mida tuleks Euroopa kaitseks ehitada
Clintoniga kohtunud Paeti sõnul seevastu tuleks Ameerika Ühendriikide arvates kiirendada arutelusid Euroopa kaitsmise infrastruktuuri rajamise üle NATO raames. „Need otsused tuleks teha NATOs,“ vahendas Paet. Milliseks rajatav infrastruktuur kujuneda võib, sõltub ohuhinnangutest, sealhulgas NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist.
Paet ei pidanud väga oluliseks majanduskriisi mõju USA kaitseplaneerimisele. „Majanduskriis on ka mõjutanud sellelaadseid otsuseid, aga neid tehakse väga pikaajalise mõjuga,“ viitas Paet sellele, et ka kriis möödub. „Ameerika Ühendriigid peavad vajalikuks täiendada olemasolevaid objekte. Seda nad suure kella külge ei pane, kus ja mida täpselt.“
USA on üsna huvitatud ELi energiajulgeolekust
„Iseenesest on väga hea, et USA on Euroopa energiajulgeolekust huvitatud vahest rohkemgi kui mõni Euroopa riik,“ ütles Paet, nimetades USA suurt huvi Nabucco gaasijuhtme vastu. (Selle kaudu võiks Euroopasse pääseda näiteks Türkmenistani ja Iraagi gaas, mis vähendaks ELi sõltuvust Vene gaasist.) Samuti on USA huvitatud toimivatest ELi-sisestest ühendustest.
„USA näeb neid asju samamoodi nagu meie – see ei ole mitte ainult energia- või majandusküsimus, vaid julgeolekuküsimus,“ selgitas Paet. „Nad ei taha, et alliansi liikmed oleks energiavarustuse kaudu haavatavad.“
Paeti sõnul lööb USA kaasa ühenduste – ehk nafta- ja gaasitorude – väljaehitamisel, näiteks Nabucco gaasijuhtmes. „Kindlasti võib olla USA-l otsene roll mängida selle juhtme infrastruktuuri väljaehitamisel Kaukaasias ja Türgis,“ ütles Paet. „Samuti on oluline välispoliitiline mõõde.“
Ka Liigi sõnul on USA aidanud kaasa Euroopa energiajulgeoleku tagamisele. „Tegelikult on USA sellele kõvasti kaasa aidanud. Näiteks Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftatoru ei oleks valminud USA toetuseta ja intensiivse diplomaatiata ja loodetavasti tegutseb edasi,“ ütles Liik. „See mõistagi ei asenda Euroopa enda tegutsemist.“
Küberkaitsekeskuse töö aitab kogu NATOt
Arutades edasisi koostöösuundi ja arenguid NATOs märkisid Paet ja Clinton, et NATO toimimise alus on kollektiivkaitse ning organisatsiooni uue strateegilise kontseptsiooni peajooneks peab jääma artikkel 5 ja NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljenduse kindlustamine, teatas välisministeerium. “Üheks oluliseks valdkonnaks on vastamine uutele ohtudele, sealjuures küberjulgeoleku valdkonna ohtudele ja rahvusvahelise koostöö suurendamine küberjulgeoleku vallas,” märkis Paet. Clinton märkis, et NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on näide sellest koostööst.
„Kuna keskus sai umbes aasta tagasi NATO akrediteeringu aasta tagasi, on see terve NATO küberkaitsekeskus. Seal töötavad paljude teiste riikide eksperdid,“ rääkis Paet. „Keskuse töö tulem on kasutatav kõikjal NATOs. Kogu seal valmiv analüüs ja uued lahendused on kasutatavad kogu NATO, mitte ainult Eesti jaoks.“
Clinton ja Paet pidasid oluliseks ka NATO edasist laienemist.
