Saatkonna majas Massachusettsi avenüül, mille 1993. aastal ostis Eestile suursaadik Toomas Hendrik Ilves, käib praegu presidentide Ilvese ja Bushi Tallinna-kohtumise ettevalmistamine.

Kui aga peaksite saatkonda sattuma, siis tõenäoliselt tervitab teid administraator Blaine Carvalho. Ta teeb seda selges, veidi soomeliku aktsendiga eesti keeles. USA rahukorpuslasena valis Blaine missioonipaigaks just Eesti, sest üheksakümnendate keskel oli Ida-Euroopa maailma sündmuste keskpunkt. Portugali juurtega ameeriklase hea eesti keel pärineb töö ja õpingute ajast Põlvas, Tartus ja Tallinnas. Ning kui kuue aasta eest helistati talle Eesti välisministeeriumist, räägiti pool tundi eestikeelset juttu ning pakuti töökohta saatkonnas, vastas mees jaatavalt.

Ohio neiu unistus

Just Blaine Carvalho abiga saavad kümned saatkonda kirjutajad ja helistajad muuta oma maailma laiemaks, tema saadab soovijatele infopakette Eestit tutvustava materjaliga.

“Üks väike Ohio osariigi koolitüdruk võitis meie abiga valminud Eesti-alase tööga preemia ning vanemad lubasid talle auhinnaks reisi suvalisse Ühendriikide paika. Ja tüdruk valis... Eesti saatkonna,” ütleb Carvalho. “Hiljem, pärast siin käimist teatas väike neiu: see oli ta elu suurepäraseim reis!” Suursaadik Jüri Luik vajub saatkonna piibutoa suurde nahksesse tugitooli. Tuba on piibutuba, sest seal popsutati suursaadik Ilvese ajal piipu, teiseks aga oli Eesti esimese Washingtoni suursaadiku nimi Ants Piip. Nüüdne saadik Luik räägib ning tema kõrval vastuvõttude toas toetub kaminale kuulsa Kalev Mark Kostabi maal.

“See, et oleme riikidevahelises konkurentsis saanud George Bushi visiidi paigaks, tõmbab Eestile tähelepanu,” nendib Luik saatkonna poole aasta toimetamisi kokku võttes. Et Eesti tõstatab Bushi visiidi ajal tugevalt viisavabaduse probleemi, Luik ei kahtle. Ülioluliseks sel teel peab Luik lisaks ka USA kongressis tehtavat lobitööd. “Viisavabaduse pooldajate kõrval on seal neidki, kes leiavad, et 11. septembri rünnakute järel peaks USA-l kõigi riikidega olema viisanõue.”

Luige alluvuses töötab üheksa inimest, viimasena astus ametisse pressi- ja kultuurisekretär Andrei Valentinov. “See ei tähenda, et suudaksime korraldada kaerajaanifestivali Kapitooliumi ees, küll aga näiteks jõuavad Eesti luuletused peagi Washingtoni metroosse,” nendib Luik. Nimelt pannakse Euroopa Liidu ühisettevõtmisena metroorongides reklaamplagude asemele igast riigist viis inglise keelde tõlgitud luuletust.

Luige jutu taustal teeb aknatagune avenüü suurlinlikult kõva häält. Naabermajadel lehvivad Luksemburgi, Türgi, Kreeka lipud. See on saatkondade rajoon.

Kui Jüri Luik Eestisse jõuab, kulub tal mitu päeva, et õppida autoga teistele mitte ette jääma. Maailma tähtsaima pealinna tänavail toimuv on Eesti kõrval suur rahu ise.


Washingtoni eestlaste koduleht


•• Washingtoni piirkonnas elavad eestlased on avanud oma toimetuste tutvustamiseks internetis kodulehekülje, mis asub aadressil http://www.dcestonian.com .

•• Eesti ja USA diplomaatilised suhted said alguse 1922. aastal, mil USA tunnustas Eesti Vabariiki.

•• Eesti diplomaatiline esindus alustas tegevust samal aastal. Saatkonna tegevusest saab ülevaate aadressilt http://www.estemb.org .

•• Alates 2003. aasta septembrist on Eesti Washingtoni suursaadikuks Jüri Luik.