„Veretasu traditsioon pole sisuliselt muutunud juba sajandeid. Lihtsalt inimesed on nüüd tsiviliseeritumad ja üritavad asju seaduste järgi lahendada,“ rääkis Jevlojev Piirsalule ning lisas, et tema poja surma eest on tahtnud kätte maksta ka inimesed väljaspool perekonda.

Piirsalu kohtus ka Inguššia vanemate nõukogu juht Susarkan Latõroviga, kes on ühtlasi ka muftiaadi (islamiriikides midagi umbes sellist nagu luteri kiriku peakantselei) veretasu lepitamise komisjoni eesotsas.

„Kui on toimunud tapmine, siis tavaliselt tapja sugulased pöörduvad minu poole, mina sõidan kohale, kohtun küla imaami ja vanemate meestega, arutame tapmise asjaolusid ja alles siis ma lähen koos mõnede vanematega tapetu pere juurde,“ rääkis Latõrov.

„Kõigepealt ma uurin kohapeal asjaolusid – kuidas juhtus, kes süüdi, kes lõi jne. Vahel räägime tapetu sugulastele, et teie oma, kes tapeti, on ise süüdi, kui ta poleks huligaanitsenud, ise kaklust alustanud, siis ta poleks surma saanud. Aga kuna ta sai siiski surma, siis loomulikult on see suur kaotus, aga me palume tapja perekonna nimel teilt lepitust,“ jätkas ta.

Pikemalt lugege Jaanus Piirsalu blogist!