Pähe opereeritud arvuti pani kaks kurti kuulma

Tartu Ülikooli kõrvakliiniku kirurgid opereerisid eile Saksa professori juhtimisel kahe kurdi tüdruku pähe kõrgtehnoloogilise kuuldeaparaadi, pannes aastaid vaikuses elanud patsiendid taas kuulma.

"Eesti meditsiinis on nüüd täidetud see tühimik, mis puudutab vaegkuulmist ja kurtust," ütles kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull. "Kindel kontingent kurtidest võib nüüdsest kuuljaks saada."

Ka Tartu abilinnapea Hannes Astok ütles, et eilne operatsioon oli kogu Eesti jaoks erakordne. "Järgmine asi, mida saame oodata, on see, et siin pannakse inimesed vee peal kõndima," lausus ta.

Eesti arstide riskitunde vähendamiseks juhendas operatsiooni Hannoveri Ülikooli professor Ernst Lehnhart.

Ühe patsiendi, kolmeaastase Elleni ema Epp Müil rääkis, et Ellen on väikesest peale kasutanud kuuldeaparaate. "Meile sai aga selgeks, et nende aparaatide võimalused pole piisavad ning Ellen ei hakkaks nendega kunagi õieti kuulma," lausus ta. "Nüüd hakkab ta küll kuulma ainult ühe kõrvaga, aga see on talle suur asi."

Kui tavaline kuuldeaparaat võimendab helisid ja aitab paremini kuulda, siis eile Ellenile ning 24-aastasele Kristile paigaldatud implantaat (siirdatud seade) muudab helisignaalid elektrilisteks impulssideks. Need mõjutavad otse kuulmisnärve.

Patsientide pähe opereerisid arstid ainult osa seadmest. Helisid vastu võttev mikrofon ning neid närvidele edastav saatja kinnituvad magnetiga peas asuva implantaadi külge. Helist kõnet otsiv ning seda ajule arusaadavateks elektriimpulssideks teisaldav kaasaskantava magnetofoni suurune kõneprotsessor pannakse taskusse või vööle.

Helisid hakkavad patsiendid kuulma umbes kuu aja pärast, mil nad mikrofoni ja kõneprotsessori kätte saavad. Seejärel peab protsessori patsiendile sobivaks programmeerima, mis võtab aega mitu kuud.

Lehnharti sõnul on raske öelda, kuidas tehisorgani saanud täpselt helisid kuulma hakkavad. "Peaaegu normaalselt," hindas ta. "Helide kuulmine on väga hea, kõnest arusaamine natuke kehvem."

Lehnhart lisas, et endised kurdid kuulevad nüüd ka muusikat ning suudavad isegi pilli mängida.

Mart Kull aga ütles, et üle 300 000 krooni maksev seade päris igat kurti ei aita. "Inimesel peaks olema arenenud või säilinud kuulmis-kõnekeskus," ütles ta. "Kui seda pole, siis patsient küll helisid kuuleb, aga need on tema jaoks arutu müra, ta ei oska seda märksüsteemi asetada."

Kuna Eestis selliseid operatsioone seni tehtud pole, eraldas keskhaigekassa Elleni ravimiseks 240 000 Soome marka ning operatsioon pidi toimuma Soomes Turu Ülikooli kõrvakliinikus.

Implantaate tootva firma Cochleari esindajad tegid aga eestlastele ettepaneku kasutada raha mitte ühe, vaid kahe inimese ravimiseks, kusjuures nad saatsid professor Lehnharti oma kulul Tartusse. Kõneprotsessorite programmeerimisega hakkab tegelema Cochleari esindaja ning selleks vajaliku arvutiprogrammi ning aparatuuri annab firma kõrvakliinikule laenuks.

Saksa tüdruk kannab tehiskõrva

Moondunud kõrvaga sündinud Saksa tüdrukule opereeris arstid esmakordselt maailmas roboti abiga tehiskõrva.

Mandy Porth (14) sai kuu aja eest Berliini ülikooli Charite kliinikus maailma esimese inimesena silikoonkõrva, teatas agentuur dpa.

Kui selline lõikus õnnestus ka 21-aastase berliinlannaga, otsustas Charite kliiniku suu-, lõualuu- ja näokirurgia osakonna juhataja Jürgen Bier edust avalikkust teavitada. "Meditsiinirobotite osas oleme maailmas tipus," ütles Bier eilsel pressikonverentsil Berliinis.

Mandy sõnul ei valmistanud sünnist saadik vigane kõrv talle muret. "Mul on alati olnud pikad juuksed ja nii ei paistnud midagi välja," ütles ta eile ajakirjanikele, lisades, et katsejäneseks ta ennast ei pea.

9. märtsil eemaldati Mandylt vigane kõrv, seejärel puuris täpne robot tüdruku pealuusse kaks auku. Sinna paigaldati magnettihvtid ja nende külge terve kõrva järgi valmistatud silikoonkõrv.

Merit Kopli