Nimelt avastas sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingu liige Ville Dreving äsja, et kõnealusele muruplatsile maeti 1941. aastal 56 Saksa sõdurit. Põhimõtteliselt poleks tohtinud haudadega maad üldse müüa, kuid müügihetkel polnud kellelgi matmispaigast veel aimu.

Järvamaa muinsuskaitseinspektor Aino Pung raputab seetõttu endalegi tuhka pähe ning tunnistab, et tema teada viidi hukkunud sõdurite säilmed Paidest juba ammu minema. «Näiteks hulk aega enne tänaste haudade lahtikaevamist viidi ühe sõduri säilmed Saksamaale tagasi. Samuti on mulle paljud kohalikud rääkinud, et hukkunud on juba varem siit minema toimetatud,» rääkis Pung.

Oleks kalmistust varem teatud, pidanuks platsi Punga sõnul muinsuskaitse alla võtma ning seda poleks saanud kellelegi müüa.

Et Saksamaa on oma sõdurite säilmete otsimise ja kojutoimetamise tõsiselt käsile võtnud, näitab asjaolu, et läinud nädalal mehhiklase vastupuiklemisest hoolimata alanud kaevetöö on päevavalgele toonud juba 20 sõduri luud-kondid. Need pakitakse hoolikalt ning saadetakse kõigepealt Viljandi hoidlasse, sealt edasi aga Saksamaale tuvastamiseks. Kui leitakse kadunukese omaksed, kes tahavad sõduri säilmed kodumaa mulda matta, jäävadki need Saksamaale. Vastasel juhul sõidutatakse aga taas Eestisse ning sängitatakse Viljandi Saksa sõjaväe kalmistule.