Paigatruud viigrid üllatavad pikkade reisidega Soome rannikule

Mõned meie viigrid külastavad aeg-ajalt Soome liigikaaslaste koduvesi ja vastupidi.

Hiljuti lõppenud rahvusvahelise projekti GORWIND raames võitsid hülgeuurijad Eesti vetes jälgimisseadmetega luubi alla ühtekokku kakskümmend viigerhüljest. Ligemale 300 000 asukoha- ja miljoni sukeldumispunkti analüüsimisel selgus meie viigrite liikumiste kohta nii mõndagi põnevat.

Eesti läbi aegade suurima viigriuuringu tulemusi tutvustanud hülgeuurija Ivar Jüssi rääkis, et kuigi viigrid on võrreldes hallhüljestega äärmiselt elupaigatruud loomad, leidis nüüd kindlamalt kui eales varem kinnitust tõsiasi, et mõned neist võivad hulkumas käia ka meie vetest põhja pool.

Nimelt käis mullu kevadel ja sügisel endale turja külge spetsiaalsed GPS-seadmed saanud viigritest kaks looma uudistamas Soome lahe suudmeala sügavamaid vesi. Hinnanguliselt veidi enam kui sadakonna viigri koduks oleva Turu saarestiku lõunaserva jõudis meie vetest kaks noort isaslooma. „Liikumisandmete järgi uitasid nad seal veidi ringi ning tulid siis peagi meie vetesse tagasi,” kirjeldas Jüssi.

Ühtlasi väärib märkimist, et põhjanaabrite juurest koduvetesse tulekuga oli viigritel justkui tuli takus: ühe jutiga 100 kuni 150 kilomeetri läbimine pooleteise või kahe ööpäevaga polnud nende jaoks mingi küsimus. „Eks me aimasime, et mõned viigrid võivad ka põhja pool hulkumas käia, kuid nii täpselt pole see veel kinnitust leidnud,” tähendas Jüssi.