Pakri saared nõuavad ametlikku staatust

Seaduse järgi ei pea praegu riik Pakri saar­te elanikele tagama ühendust mandriga.

Väike-Pakri saarel on aasta läbi asustatud neli majapidamist, kus elab kokku kuus inimest. Pakri saartel ligi 70 lammast, 50 lihaveist ning kolme hobust pidava Pakri Tarvas OÜ juht Ilmar Heinleht tõi välja kaks põhiasja, millest kohalikud kõige enam puudust tunnevad. „Häda on selles, et kuigi me kuulume Paldiski linna alla, ei saa me posti kätte. Samuti pole Paldiski linn huvitatud meie üleveost,” tõi Heinleht välja. „Suvel saame veel ise hakkama, aga tormide ajal või siis, kui meri jäätuma hakkab ja kevadel jää laguneb, ei pääse me ei paadi ega millegi muuga liikuma.”

Nii on kohalikud olukorra muutmiseks juba pikalt rääkinud vajadusest nii Suur- kui ka Väike-Pakri kanda väikesaarte seaduses teiste endasuguste hulka, mille puhul nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel tuleb teatud kohustusi täita.

„Nymani Mati (Mati-Erik Nyman, kolis Väike-Pakrile elama 2004. aastal – toim) on juba 68-aastane, kuid käib ikka aerupaadiga Paldiskisse ja tagasi. Kui oleksime väikesaarte seaduses sees, saaks meid piirivalve kohe aidata. Praegu neilt halval ajal abi küsides ütlevad nad: kulla Ilmar, sa võid küll hea sõber olla, aga me tohi sõita, seadus ei luba,” rääkis Heinleht.

„Kui halval ajal kas või korra nädalas mandriga ühendus oleks, oleks sellest küll,” arvas Heinleht. See halb aeg, kui pakrilased kehvade mereolude tõttu mandrile ega tagasi mingi liikumisvahendiga ei pääse, on kõige kauem kestnud isegi kuni kuus nädalat.

Seadusemuudatus tulekul

Õnneks tuli grupp riigikogulasi välja püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatusettepanekuga, et ka Pakritest saaksid seaduse silmis täieõiguslikud väikesaared. Seadusemuudatuse seletuskirjas on välja toodud, et püsiasustusega väikesaarte nimistusse on nüüdseks kantud näiteks Muhu ja mandri vahel asuv kahe elanikuga Kesselaid, vähem kui kümne elanikuga Kõnnulaid ning ka kahe elanikuga Osmussaar.

Praeguseks on riigikantselei palunud siseministeeriumil vastav seaduseelnõu läbi vaadata ning ühtlasi esitada 7. jaanuariks valitsusele seisukoha kujundamiseks omapoolsed ettepanekud. Nädal hiljem peaks küsimus juba valitsuse istungil arutusele tulema.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ütles eile vaid seda, et riigi kohuseks on kõiki püsi­asustusega väikesaari võrdselt kohelda.

Seadus seab hulga ülesandeid

Püsiasustusega väikesaarte seadus paneb riigile saarte haldamiseks ülesandeid

•• toetada püsiasustuse taastamist ja säilitamist ning arengusuutlikkust;

•• püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine;

•• tagada esmatähtsate avalike teenuste (korrakaitse- ja päästeteenistused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavus;

•• säilitada saarte elulaadi oma­­pära ja rahvakultuuri järjepidevus;

•• kaitsta väikesaartele iseloomulikku maastikuilmet ja looduskeskkonda.

Elektri pärast pakrilased ei muretse, see tuleb generaatorist ja päikesepatareidest.

•• Kuid kuna Pakrid ei kuulu asustatud väikesaarte hulka, ei saa kohalikud maaomanikud ka oma jahiseltsi moodustada.

•• Nii tulevad saartel lammastega maiustavaid ilveseid küttima hoopis jäägrid üle lahe Paldiskist.