AS-i Tuulepargid tegevjuht Hannu Lamp ütles, et parimad kohad tuuleenergia tootmiseks on saartel ja läänerannikul, kuid sobivad eeltingimused on ka Pakril.

“Mõõdetud tuulekiirus on seal sobiv, lisaks on ka head võimalused elektrivõrguga liitumiseks,” märkis Lamp.

Poolsaarel ei ole alalisi elanikke, seega pole vaja arvestada ka tervise- ega keskkonnapiirangutega, mis ei luba tuulikuid elumajade lähedusse püsti panna.

Pakri tuulepargil ideaalne paik

Poolsaarel elavatele lindudele tuulepark halba ei tee. “Ornitoloogiaühingu hinnangu kohaselt ei ole poolsaare tipus paikneva tuulepargi võimalik negatiivne mõju peatuvatele lindudele ja haudelinnustikule oluline,” kinnitas Lamp.

Pakri poolsaar on üks väheseid kohti Eestis, kuhu saaks rajada nii suure tuulepargi. Läänerannikul ja saartel on tuuleenergia rakendamine keeruline, sest sealsed elektrivõrgud on kehva läbilaskevõimega. “Majanduslikult ei tasu paarikaupa tuulikute püstitamine ära, samuti tuleks visuaalse mõju vähendamiseks eelistada tuulikute paigaldamist üksikute suuremate tuuleparkidena,” märkis Lamp. Lamp on kindel, et tuulepuudust Pakril ei ole. “Küsimus on pigem selles, kas tuulikud töötavad täisvõimsusel või mitte,” täpsustas Lamp.

Tuuliku mast on 80 meetrit kõrge, selle küljes keerlevad 45 meetri pikkused labad. Tööle hakkab tuulik siis, kui tuule kiirus on 3-4 meetrit sekundis.

Täisvõimsuse saavutab seade siis, kui tuule kiirus on 13 meetrit sekundis. Eeldatavalt töötab park täisvõimsusel 25-30 protsenti ajast.

Kaheksa tuulikut 360 miljoni eest

Lambi sõnul võib Pakrile rajatavaid tuuleelektrijaamu näiteks Narva elektrijaamadega võrreldes pidada tillukeseks, sest kahe pargi plaanitud koguvõimsus 70,6 megavatti moodustaks umbes 2,5 protsenti elektrienergia tarbimisest Eestis. Kaheksa tuulikuga park läheb maksma ligi 360 miljonit krooni. Majanduslikult tasub projekt tema kinnitusel ära umbes kümne aasta jooksul.