Paldiski linnavalitsus kutsub üldlaulupeost konkurentsi tõttu kõrvale jäävaid koore alternatiivpidustustele, mille esialgseks nimeks on Väikese Peetri pidu.
Laulupidu, mille korraldamiseks said Paldiski juhid innustust Eesti Päevalehe artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” peaks toimuma 27. juunil Peetri mägedes.
Muretsesin eelmainitud kirjutises tuhandete taidlejate pärast, kes laulu- ja tantsupeole ei pääse, kogevad kõrvalejäetuse tunnet ja võivad rahvuskultuuri edendamisest loobuda. Ja sellest oleks väga kahju
.
„Lugesin seda artiklit, kui arhitekt Enn Laansoo oli mulle tutvustanud Paldiski Peetri mägesid, kus on fantastiline vabaõhulava. Kuna kujutan väga hästi ette, milline tunne võib olla suurelt peolt eemalejäetute hinges, ütlesingi, teeme siin kohe peo.” Nii rääkis oma ideest Estonia pealavastaja Neeme Kuningas.

Veidi vähem kui päeva jooksul andis oma nõusoleku Paldiski linnapea Jaan Mölder. Eile käis Mölder koos abilinnapea Anneli Läänega veel kord peoplatsi üle vaatamas. Seni on seal toimunud linna jaanituled.
Lääne ja Mölder selgitasid, et Peeter I ajast pärinevad bastionid, mida rahvasuus hüütakse ka Muula mägedeks, saavad värske ilme 16. mail, mil seal toimuvad muinsuskaitsetalgud. „Edasine oleneb juba lauljaist, kas nad võtavad meie üleskutsest vedu või mitte,” kostis Anneli Lääne.

Eile õhtuks valmis üleskutse esialgne variant. Selles seisab: „Kodanikualgatusest ajendatuna pakub Paldiski linn kõigile huvilistele ja soovijatele üle Eesti kohta laulupeo läbiviimiseks. Initsiatiivgrupil on mõte tuua pidulised laupäeval, 27. juunil Tallinnast Paldiskisse peorongiga, marssida läbi linna vahvas rongkäigus ning pidu maha pidada Peetri mägedes. Laulame laule, mida me oskame ning mis meil kahtlemata hästi välja tulevad!”
Juba täna oodatakse piduliste registreerimist ja ka arvamusavaldusi e-posti aadressil: pidu@paldiski.ee
Ideed korraldada laulupeost eemalejääjaile alternatiivne pidu, mis kompenseeriks suurelt peolt kõrvalejäetuse tunnet, pakkusid välja ka teised artikli „Kümme tuhat äravisatud taidlejat” kommenteerijad. Näiteks ajakirjanik Varje Sootak leidis: „Kui rahvas on ikka huvitatud ja tahab laulda, tulevad nad ka praegusel kriisiajal kokku.”

Kultuurikomisjon arutab

Väljajääjate saatus paneb muretsema ja lahendusi otsima ka teisi. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et võtab laulupeolt väljajääjatele kompensatsioonivõimaluste pakkumise arutlusele komisjoni esmaspäevasel istungil.
„Kindlasti tuleks leida „tõrjututele” esinemisvõimalused teistes kohtades suure peo ajal,” arutles Kreitzberg. Tema sõnul oleks ideaalne, kui arutelu laulupidude ja laulupiduliste tuleviku kohta tipneks riigikogu pöördumisega.

„Väike kompensatsioon ei teeks paha. Kõige olulisem on, et väljajäänuteni jõuaks sõnum: „Sellest on kahju, et te välja jäite. Kuid te olete sellegipoolest tublid, seepärast – pea püsti ja edasi.” Vabalavad Tallinna linnas – see tundub täitsa asjalik idee,” arutles riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre.

Laske väljajäänud rongkäiku


**Väljavõte artiklist „Kümme tuhat äravisatud taidlejat,” EPL 14. aprill: „Miks ei võiks anda peolt väljajäänuile võimalust Tallinna üldlaulupeo rongkäigus osaleda? See ei tooks kulutusi, aga annaks hingeliselt vägagi palju. Ja miks ei võiks anda väljajäänuile peo ajal esinemisvõimalusi pealinna kenades kohtades? Koorilauljatele parkides ja haljasaladel ning tantsijatele Kalevi staadioni ümbruses ajal, mil rahvas läheb kontserdile. Vabalava põhimõttel. Ka see ei too kaasa kulutusi, aga annab inimestele tunde ja teadmise, et nad on vajalikud. Mis sest, et ei pääsenud konkursisõelast läbi, siiski saadakse peost tegijatena osa.
**Usun, et hea tahtmise korral ja kui vaja, siis ka neidsamu peole mittepääsenud vabatahtlike abilistena kasutades on võimalik juba praegu asi liikuma lükata. Peamine on tahta ja hoolida. Mitte ainult pidude kunstilisest tasemest, vaid ka inimestest, kelle abiga see sünnib.”
**Kultuuriminister Laine Jänes nentis artiklit kommenteerides, et peoni on jäänud vaid paar kuud. „Seekordne osalejate ülisuur huvi laulu- ja tantsupeo vastu on ilmselgelt fakt, millega ei osatud arvestada. Vaatamata sellele jääb faktiks ka tõsiasi, et laululavale ja tantsuväljakule mahub teatud hulk esinejaid,” teatas Jänes.
**Ka mitmed internetis artiklit kommenteerinud leidsid, et väljajääjad on fakt, millega tuleb pelgalt arvestada, mitte aga väljajäänuid nunnutada.

Anname energiale võimaluse


**Väikese Peetri peo idee autor, Estonia pealavastaja Neeme Kuningas (pildil) leidis, et taidlejates pulbitsevale energiale tuleb anda võimalus välja pääseda hoolimata sellest, kas üldlaulupeole pääsetakse või mitte.
**„Me ei kavatse oma Paldiski pidu mitte alternatiivina suurele peole, vaid lisavõimalusena. Loomulikult võivad seal osaleda ka koorid, kes pääsevad üldlaulupeole. Meie mingit vahet tegema ei hakka. Pidu tulev rahvalik, lõbus ja simmani laadis,” rääkis Kuningas oma esialgsetest ideedest. Tema arvates on peamine võtta suurpeolt väljajäänuilt ära pettumuse tunne.
**Pettumusetundest ülesaamise vajadusest rääkis Eesti Päevalehele ka Avinurme rahvatantsujuht Ülle Vaher. „Kojujäetud pettuvad ja väga raske on neid motiveerida edasi tantsima,” muretses Vaher, lisades, et edastab paljude taidlusjuhtide arvamust. Esialgsete plaanide kohaselt pole Paldiski Peetri mägede looduslikul vabaõhulaval paraku võimalusi suurejoonelisemaks rahvatantsude esitamiseks.
**Laulupeo sihtasutuse juhid on hoidunud artikli ilmumisest möödunud kolme päeva jooksul väljajäänute teema kommenteerimisest. Peo meediajuht Kristo Mäe teatas vaid, et kuna laulu- ja tantsupeole pääsejate arv selgub 25. mail, on väljajääjate arvuks pakutud 10 000 väga oletuslik.