Paljassaare supelranna avamine nõuab linnalt põhjalikku eeltööd
Poolsaare arengusuunad töötas mullu sügiseks ametnike ja looduskaitsjate suvise ümarlaua jätkuna välja keskkonnaamet. Muu hulgas soovitasid arendajad avada puhkealaks muudetavas piirkonnas supelrand.
Abilinnapea Olga Sõtniku sõnul on ranna avamine esialgu veel idee tasemel. “Hetkel on see reformimata riigimaa. Käimas on läbirääkimised selle maa munitsipaliseerimiseks, sellega tegeleb maa-amet,” ütles Sõtnik.
Kui maa linna omandusse saamine peaks osutuma aeganõudvaks, on linn valmis Katariina kaist põhja poole laiuva 400-meetrise liivariba kasutamiseks sõlmima ajutise kokkuleppe.
Milliseid planeeringuid, kooskõlastusi või proove on mereäärse maatüki avalikuks supelrannaks muutmisel vaja, see tuleb Sõtniku sõnul alles täpsustada. “Eelkõige on see tervisekaitse küsimus,” uskus ta. “Kindlasti on kavas korrastada metsaalune ja vaadata, et merepõhi oleks puhas.”
Abilinnapea mainis, et mitteametlikult on randa kasutatud aastaid. “Olen kuulnud, et vesi läheb üsna kiiresti sügavaks,” märkis abilinnapea. Samas ei teadnud ta kindlalt, kas naabruses toimuv laevaliiklus ujujaid uues supelkohas kuidagi mõjutaks.
Juhul kui ranna avamine peaks teoks saama, parandatakse suveks Katariina kai juurde viiv teelõik ja märgitakse maha parklakohad. Bussiliini pikendamist linn esialgu arutanud ei ole. “Viimane bussipeatus on kaks kilomeetrit eemal, see ei ole ka pikk maa. Saab autoga tulla või jalgsi,” leidis Sõtnik.
Jääb metsikuks rannaks
Rannahoonet või söögikohta Paljassaare supelranda ei tule. Praeguste plaanide kohaselt pannakse suveks püsti teisaldatavad wc-d, seatakse välja riietuskabiinid, pingid, prügikastid ja vetelpäästeputka. “Arvasime, et see võiks jääda natuke metsikuks rannaks,” ütles abilinnapea.
Kui palju maksab supelranna avamine ja korrashoidmine, pole teada. Küll on linnal Paljassaare poolsaare kaitse- ja puhkeala kujundamiseks linnaeelarvest kasutada miljon krooni. Et rannalised ei sõidaks autodega poolsaare tippu Natura 2000 linnualale, kus metsik ja kohati rabane ala pakub elu- või peatuspaika ligi 200 linnuliigile, on linnal kavas teed sulgeda.
Rohkemate supelrandade avamist pole linnal lähiajal plaanis, kuigi räägitud on puhkealast Männiku-Raku järvede juures ja tähistatud supelbasseinist Pirita jões. Küll küsis linn möödunud nädalal kultuuriministeeriumi seisukohta rannaala ööpäevaringseks avamiseks jalutajatele vabaõhumuuseumi piirkonnas.
Meie ei näe ranna avamisel takistusi
Agnes Jürgens, tervisekaitseinspektsioon
Ranna avamine on väga hea mõte, sest inimestel ja eriti linnainimestel on lõõgastumiskohti vaja. Enne supelranna avamist tuleb kohalikul omavalitsusel koostada detailplaneering ja uurida vee kvaliteedi püsivust, et määrata vee kvaliteedi klass. Kui need andmed on olemas, siis saab tegutseda vastavalt määrusele “Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele” https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72214
Kui määruses esitatavad nõuded on täidetud, ei näe tervisekaitse ranna avamisel takistusi. Tulenevalt euronõuetest oleks muidugi vajalik, et vähemalt ühe suplushooaja jooksul oleks enne ranna avamist uuritud suplusvett laboratoorselt, et olla veendunud vee kvaliteedi stabiilsuses. Sest kui vee kvaliteet hakkab keset hooaega kõikuma, tuleb rand kinni panna ja investeeringud lendavad vastu taevast.
