"Mart Kalm kirjutab tänases Eesti Päevalehes muinsuskaitse nõukogu põhimääruse muudatustest, kuid ta on neist ekslikult aru saanud. Kalm jätab tähelepanuta, et määrus ei muuda ega asenda mingil juhul jätkuvalt kehtivat muinsuskaitseseadust, vaid täpsustab seda," ütles kultuuriminister Raivo Palmaru.

Kalm väitis oma artiklis, et määrus kirjutab ette, kelle küsimise peale nõukogu oma arvamust avaldada tohib. Palmaru sõnul on uues põhimääruses sees säte, mis täpsustab ministeeriumi ja nõukogu vahelist suhtlemist.

“Muinsuskaitse nõukogu ja ministeeriumi viie aasta pikkune koostöö on näidanud, et vaja on loetleda isikud, kellel on õigus nõuandvalt kojalt nõu küsida ja kellele on nõuandval kojal kohustus vastata. Määrus ei kitsenda mingil moel muinsuskaitse nõukogule seadusega antud õigust teha ettepanekuid ja anda arvamusi lisaks määruses esitatule,” selgitas Palmaru.

Nii muinsuskaitseseadus, kui uus põhimäärus sätestavad, et muinsuskaitse nõukogul on õigus teha ettepanekuid ja anda arvamusi kõigis muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes. Seetõttu piirduti uues põhimääruses loeteluga ülesannetest, millele on viidatud ka teistes õigusaktides peale seaduse.

“Määruses on esile toodud ülesanded, millega nõukogu liikmed peavad tingimata tegelema. Vastasel juhul võiks loetelu pikendada kõigi valdkondade osas, mida muinsuskaitseseadus käsitleb, aga seaduse ümberkirjutamine määrusesse ei ole vajalik ega eesmärgipärane,” ütles Raivo Palmaru.

Kultuuriministri sõnul on igati tervitatav kolmanda sektori järjest suurenev aktiivsus Eestis, aga tuleb teha vahet, mis on kolmas sektor ja mis mitte.

“Muinsuskaitse nõukogu puhul on tegu riigiasutusele nõu andva koguga, see ei ole eraldi huvigrupp, nagu on näiteks arhitektide liit,” ütles minister Palmaru.

Uue põhimäärusega suurendatakse otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit ühe inimese võrra. Vastavalt muinsuskaitse nõukogu 2002. aasta põhimäärusele oli nõukogu otsustusvõimeline, kui istungist võttis osa üle poole nõukogu koosseisust, ehk minimaalselt seitse inimest.

2007. aasta põhimääruse kohaselt on nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu koosseisust – see on kaheksa inimest. Otsustusvõimelise kvoorumi suurendamine ühe inimese võrra ei ole suur muutus, kuid see annab suuremat kaalu nõukogu ettepanekutele ja muudab need laiapõhjalisemaks.

Uue põhimäärusega saab selgemaks ekspertnõukogude side muinsuskaitseametiga. 2002. aastal jõustunud muinsuskaitseseadusega toodi muinsuskaitse nõukogu kultuuriministeeriumi juurde, ekspertnõukogude osa jäi tookord täpsustamata.

Kuna ekspertnõukogud töötavad peamiselt koos muinsuskaitseametiga ja nende liikmete tööd tasustab muinsuskaitseamet, siis otsest vastutust ekspertnõukogude töö eest kannab muinsuskaitseameti peadirektor. Ekspertnõukogude liikmeskond moodustatakse nagu varasemaltki muinsuskaitseameti vastava mälestisteliigi peainspektori ettepanekute alusel, kuid kinnitatakse nüüdsest peadirektori poolt.

Varasemalt kinnitas ekspertnõukogude koosseisud muinsuskaitse nõukogu esimees.

Sisuliselt ei muuda see uue põhimääruse punkt muinsuskaitse nõukogu töös midagi, kuna muinsuskaitseameti poolt neile kinnitamiseks esitatud materjalid on endiselt ette valmistatud koostöös ekspertnõukogudega.