Pangad: laenaja võlakaitse toob kõrged intressid

 (4)
Pangad: laenaja võlakaitse toob kõrged intressid
Illustratsioon: Hillar Mets----

Suurim vaidlus seisab ees sel teemal, kas ka pank peab vastutama vara odavnemise eest.

Kuigi pangaliidu juht Aivar Rehe on enda sõnul seda meelt, et parlament peaks kiiremas korras välja töötama eraisikutele võlakaitset pakkuva seaduse, soovivad pangad siiski üldjoontes säilitada praeguse õigusruumi, mis kahjustaks võimalikult vähe nende sissetulekuid.

Nii soovitas Rehe, et seadus võiks puudutada üksnes uusi, pärast seaduse vastuvõtmist  sõlmitavaid kohustusi. Samuti ei peaks pangad vastutama kinnisvarahindade odavnemisest tingitud kahjude eest.

Teisisõnu, kui miljoni krooni suuruse kodulaenu võtnud inimene peab kiirkorras kas panga nõudmisel või oma olukorda tunnistades korteri maha müüma näiteks 700 000 krooni eest, siis ei peaks Rehe meelest kohtul olema õigust pangale võlgu jäädud summat vähendada.

Solidaarsus jäägu Rootsi

Just sellise võimaluse vajalikkusest on Eesti Päevalehele rääkinud võlakaitset pakkuvat seaduseelnõu väljatöötava töörühma liige vandeadvokaat Paul Varul, kelle hinnan­gul peab ka pankadel olema mingisugune vastutus. Varul viitas näiteks Rootsis kehtivatele seadustele, mille järgi kohus saab tagatise realiseerimisel vähendada jääklaenu kolman­di­ku võrra.

Kuigi oma olemuselt poleks solidaarne jääkvõla jagamine pankadele nii kahjulik kui Ameerika Ühendriikides kehtiv võtmed-lauale-ja-võlast-vabaks poliitika, ütleb Rehe, et pangad on raha välja laenates arvestanud kehtiva õigusruumi riskidega. Kui aga õigusruum muutub, siis suurenevad Rehe arvates ka riskid, mis tähendaks kõrgemaid laenuintresse.

Samal teemal:

Samuti viitab Rehe sellele, et pangad on kodulaenuklientidega sõlminud laenulepingud kümneteks aastateks ja intresside muutmine pole mõel­dav. „Üldiselt on kõikidest kodu­laenuvõtjatest hättajääjaid viis protsenti ja 95 protsenti laenajatest on hakkamasaajad. Seadusloome peab arvestama ka selle enamuse huve,” selgi­­tas Rehe.

Ühtekokku on Eestis kehtivaid kodulaenulepinguid 130 000– 140 000. Kokku on Eesti inimesed kodulaenuna pankadest laenanud 100 miljardit krooni.

Kui kinnisvarahindade odavnemisest tingitud kahjud võiks Rehe arvates jääda klientide kanda, siis pooldab pangaliidu juht seda, et reguleeritud saaks see, kuidas pangad peaksid käituma juhul, kui kinnisvara kiirmüük pole laenusummat katnud ja kliendil jääb panga ees endiselt võlgu. Ajakirjanduses on juttu olnud juhtumitest, kus pank on eluasemelaenu jäägi kliendilt tagasi nõudnud mitu korda kulukama tarbimislaenu intressi alusel. Aivar Rehe sõnul oleks mõistlik, kui pangad nõuaksid järele jäänud laenu tagasi kodulaenulepingus olnud intressile lähedase määraga.

Võlanõustaja Terje Lääts ütles, et praegu on kinnisvarata ja sadadesse tuhandetesse kroonidesse jäänud laenuga inimesele ainsaks pääseteeks eraisiku pankrot. „Panga jaoks tähendab see kogu rahast ilmajäämist,” lisas Lääts. Seega oleks võlanõustaja arvates vastutuse jagamine panga ja klien­di vahel kasulik mõlemale osapoolele.

Lääts lisas, et tema teab oma tööst mitut juhtumit, kus eluasemelaenu tasumisel jännijäänud isik on ilma jäänud oma korterist ja peab veel aastaid tasuma tarbimislaenu intressi alusel oma kodulaenujääki. „Minu meelest oleks ikkagi see Ameerika mudel õige tee ja pank pühkigu rahast suu puhtaks,” lausus ta.

Jurist Kärt Põder ütles, et eraisikute saneerimine on ideena vajalik, kuid praegusel kujul on eelnõu suurimaks miinuseks see, et kulud võlakaitse taotlemisel jäävad taotleja kanda. „Kardan, et see käiks paljudele üle jõu, sest kulud võivad küündida kümnetesse tuhandetesse kroonidesse,” arvas Põder.

Vaher: seaduse eesmärk on laenajat kaitsta

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe, koduomanike võlakaitset reguleeriva seaduseelnõu koostava töörühma juhi Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb valmivas seaduses arvestada nii pankade kui ka teiste osapoolte huvisid, kuid ennekõike peab loodav seadus taastama laenuvõtja ja laenaja võrdse kohtlemise.

•• „Praegune õigusruum on selgelt võlausaldaja poole kaldu,” lisas Vaher.

•• Mitu korda koos käinud töörühmas on Vaheri sõnul põgusalt arutatud ka põhimõtet, et laenu tagatise müümisel õhku jääva laenuosa vähendamine võiks kohtu otsusel olla edaspidi võimalik. „On selge, et pankadele see idee ei meeldi, aga minu nägemuses peaks see võimalus kohtunikul tulevikus olema,” kinnitas ta.

Loe veel

•• Millisel määral võiks kohtunik jääklaenu tulevikus vähendada, on Vaheri sõnul täiesti läbi arutamata ja tõenäoliselt kujuneb just sellest nüansist eelnõu tulevases menetlemises üks tulisemaid vaidlusobjekte.

•• Küll aga on eelnõu ettevalmistajad Vaheri sõnul seisukohal, et kohtunikul peab tulevikus olema võimalus hinnata võla tagastamisega kimpus oleva inimese võimet laenu tagasi maksta ja dikteerida ka jääklaenu kulukust.

•• Ken-Marti Vaher usub, et juba lähinädalatel on eelnõu esialgne versioon valmis ja enne jaanipäeva võiks see saada ka parlamendi heakskiidu.

e-kaubandus konverents