Pangad rivistavad uuel aastal sularahaautomaadid ühe lipu alla
Eestis kaovad 2012. aastal kolme eri tunnuskirjaga pangaautomaadid, loovutades koha uuele ja seni nimetule sularaha jagajale. Kuigi mitu panka lubab oma klientidele tulevikus igast Eesti ATM-ist teenustasuta sularaha, võib see teenus hoopis kõigile tasuliseks muutuda.
Kui praegu tehakse vahet omal ja võõral automaadil ning teise panga automaadist sularaha võttes tuleb maksta teenustasu, siis peagi hakkab kõigist pangaautomaatidest raha kätte saama samamoodi. SEB, Swedbanki, Sampo ja Nordea asutatud ühisprojekti eesmärk on leida selle aasta lõpuks rahvusvahelise kogemusega ettevõte, kelle haldusesse anda kõik Balti riikides asuvad sularahaautomaadid.
Ühtne süsteem ei tähenda aga seda, et sularaha väljavõtmise hind muutub eri pankade klientidele tingimata ühesuguseks. Juba praegu on Eesti pankade hinnakirjad erinevad. Levinud on skeem, et eraklient saab raha tasuta, äriklient peab maksma teenustasu. LHV Pank, kellel oma automaate pole, kasseerib aga iga sularaha võtmise eest ühe euro.
Pankade kulud vähenevad
„See, millise hinnaga tagab iga pank oma klientidele sularaha kättesaadavuse, pole läbirääkimiste ja ühisprojekti teemaks,” ütles SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu. „Ühise süsteemi loomine tagab kulude kokkuhoiu, mistõttu SEB ei kavatse oma klientidelt Eestis sularaha väljavõtmise eest teenustasu korjama hakata.”
Nelja panga algatatud süsteemi üksikasjad selguvad 2012. aasta alguseks ja hiljemalt ühe aasta jooksul suudetakse see asjatundjate hinnangul käivitada. Pankade nägemuse järgi võidavad ühiselt hallatavate automaatidega nii finantsasutused kui ka kliendid, sest pank ei pea enam tegelema sularaha kuluka töötlemisega ega klient otsima oma panga automaati.
„Ühtne sularahaautomaatide võrk on kõikidele klientidele nn kodupanga tähendusega,” selgitas Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk. „Klient võidab endale suurema sularahaautomaatide võrgu. Täna ei võta Sampo Pank teenustasu enda klientidelt oma sularahaautomaatide kasutamise eest.”
Turuliider Swedbank kavatseb aga oma kliente sularahast võõrutama asuda ega välista teenustasude kehtestamist.
„Ühise sularahaautomaatide võrgu loomine võib tuua kaasa /---/ Swedbanki klientidele senisest suuremaid kulusid sularaha väljavõtmisel,” nentis Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilisson. „Praegu saavad meie kliendid lisaks Eestile võtta sularaha välja tasuta ka kõikides Swed-banki koduturu automaatides ehk siis Rootsis, Lätis, ja Leedus. Ühine võrgustik võib tuua kaasa muutusi ka siin.”
Vähem automaate
Swedbankil on suurim sularahaautomaatide võrk Eestis ja praegu eelistab enamik kliente raha välja võtta oma kodupanga sularahaautomaadist tasuta. Võõrast seadmest võtab raha välja vaid kaks protsenti Swedbanki klientidest.
„Selge trend on suunal, et kliendid kasutavad üha enam internetipanka ja muid e-kanaleid oma igapäevaste rahaasjade ajamisel,” rääkis Illison. „Nii tehakse juba praegu umbes 99 protsenti kõikidest tehingutest elektroonsete kanalite kaudu.”
Pangaliidu hinnangul ei pruugi automaatidest sularaha tasuta väljastamine kujuneda valdavaks. Näiteks võidakse seada piiranguid sularaha tasuta väljavõtmise kordadele. „Praegugi on igal pangal tingimused erinevad, kuid ma ei välista, et lubatakse näiteks kolmel korral kuus tasuta raha võtta ja rohkemate kordade eest tuleb teenustasu maksta,” rääkis pangaliidu nõunik Enn Riisalu.
Samuti võib Eestis sularahaautomaatide arv väheneda, sest senise kolme kõrvuti seisva ja konkureeriva masina asemel jäetakse alles kaks. „Arvu vähendades hoitakse kokku elektri, valve ja täitmise kuludelt. Suurematesse keskustesse jäävad kaks automaati kõrvuti, et ei tekiks järjekordi,” selgitas Riisalu.
Ühtse sularahaautomaatide süsteemi riskidest pangad rääkida ei soovi. Ainar Nurga kinnitusel toimib aga Sampo ja Nordea ühine süsteem, kus töötab 428 automaati, juba praegu Baltikumis ilma
tõrgeteta.
Soomet katab ühtne sularahaautomaatide võrgustik kaubamärgi OTTO nime all.
Euroala elanikud tahavad aga samal ajal üha rohkem sularaha kasutada, mistõttu käibes olevate müntide ja paberraha arv suureneb iga aastaga. See on vastuolus pankade sooviga vähendada kulude kärpimiseks
sularaha hulka.
Kommentaarid
Veiko Vaher
G4S-i
juhatuse liige
Meie oleme huvitatud oma osaluse suurendamisest pankade sularahaautomaatide haldamises ja valmistume selleks.
Tarbija võiks eeldada, et ka ühendatud süsteemi korral igalt väljavõetud summalt tasu ei korjata, aga see sõltub pankadest. Kui pangad oma klientidelt seda tasu korjama ei hakka, siis teoreetiliselt suureneb Eesti elanikel nende kohtade arv, kus nad saavad sularaha tasuta võtta.
Valitseb oht, et haldaja hakkab rahaautomaatide asukohtade arvu kärpima. Kui seni hoiavad pangad ATM-e oma kohaloleku märkimiseks ka nendes kohtades, kus raha käive on väike, siis anonüümsete haldaja huvitub üksnes käibest. Võib juhtuda, et mõne väiksema koha elanikud peavad sõitma 30–50 km kaugusele, et sularaha saada.
Soomes vähenes pärast ühise süsteemi rakendamist ATM-ide arv ligi kaks korda. Praegu on Soomes ligi 340 ATM-i miljoni elaniku kohta, mis jääb Euroopa Liidu keskmisele arvule 700-le liiga palju alla.
Eestis on praegu ligi 630 ATM-i miljoni elaniku kohta, mis on hea näitaja. Tõenäoliselt väheneb see arv kohe, sest kolme konkureeriva automaadi asemel jäetakse alles kaks dubleerivat.
Raul Malmstein
finantsinspektsiooni
juhatuse esimees
Kui klientide jaoks on tulevikus sularaha väljavõtmine kõikidest automaatidest tasuta, on sularahaautomaatide ühiskasutuses olemise mõju tarbijatele kindlasti väga positiivne.
Seaduse kohaselt tohivad pangad sisse osta kõiki teenuseid, mis ei ole seotud nende põhitegevusega. Ka praegu ostavad mõned pangad sularahaautomaatide võrguteenust kolmandalt osapoolelt.
Ühise sularahaautomaatide võrgu puhul ostetaks teenust ühiselt, nii et sisulist muutust siin ei toimuks.
Sularahaautomaatide võrgu laitmatu toimimise eest jääb vastustus igal juhul pangale: edasi saab anda teenuse pakkumise, lõppvastutust pank edasi anda ei saa.
IT- ja operatsiooniriskide maandamiseks jäävad kehtima kõik praegu kehtivad nõuded ja sularahaautomaatide ühiskasutuse puhul peab teenusepakkuja nende nõuete täitmise tagama. Finantsinspektsiooni kohustus on jälgida, et pankades on kõik erinevad riskid maandatud.
Svetlana Ljutova
konkurentsiameti
osakonnajuhataja
Juhul kui pangad asutavad sularahaautomaatide haldamiseks ühisettevõtte, võib tekkida vastuolu konkurentsiseadusega ja meie peame sekkuma.
Kui nad hakkavad aga sularahaautomaatide teenust mõnelt sõltumatult ettevõttelt sisse ostma, siis sellega probleeme ei ole seni, kuni pangad ei pea läbirääkimisi hinnakirjas kokkuleppimiseks.
Me jälgime pankade tegevust pidevalt. Pean tunnistama, et nad kasutavad väga pädevaid nõustajaid ja on oma lahendustes väga korrektsed.
Konkurentsiametil ei ole pretensioone ka juhul, kui monopoolse teenuse tekkimisel tarbija olukord ei muutu halvemaks. See tähendab, et kui seni oma kodupanga automaadist raha teenustasuta saanud klient ei pea hakkama nüüd igal pool maksma.
