Pank üritas kavala nipiga värvata tuhandeid laululapsi
SEB Ühispanga kava kinkida noorte laulupeo 35 000 osalejale tegelaskaartideks oma pangakaardid tekitab rahvakultuuri- spetsialistide hulgas vaidlusi.
Mõte ei saanud tehnilistel põhjustel teoks, küll aga tekitas kahtlusi, kas tegemist on sponsorluse või lastele suunatud turundusega. Nii Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus kui ka SEB Ühispank on kommentaaridega kidakeelsed.
“Kaardid olid mõeldud vaid läbipääsukaartideks, kuid neid oleks olnud võimalik muuta ka töötavaks pangakaardiks,” selgitas Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Kuigi kaardikava õnnestumine võinuks tuua tuhandeid uusi kliente, rõhutas Ühispanga noortevaldkonna marketingi projektijuht Allan Selirand, et ettevõtmine polnud mõeldud täitma turunduseesmärke.
Teisiti saavad asjast aru staaÏikad peotegelased. Aasta naise tiitli laureaat, rahvatantsujuht Maie Orav pidas mõtet ebaeetiliseks. “See on nagu sundparteistamine, kus inimestel pole valikut. Ka lastel polnuks valikut, kas pangakaarti kanda või mitte,” leidis Orav.
Rahvusliku folkloorinõukogu liige Raivo Riim, kes on osalenud paljudel tantsupidudel, arvas samamoodi. “Turunduslikult võis plaan hea olla, aga eetiliselt kaheldav,” ütles ta. “Noorte laulupeod peaksid Eesti majandusseisu arvestades olema saja-protsendiliselt riigi finantseeritud, sponsorreklaamist vabad.”
“Absoluutselt uskumatu, et pank võib langeda nii madalale ja sponsorluse sildi all nii musta
äri teha,” ei hoidnud emotsioone vaos muusikaõpetaja ja koorijuht, üks ETV laulupeosaadete autoreid Anne Peäske.
Tore konkreetne asi
Kõik ei pidanud asja nii negatiivseks. Viimase üldtantsupeo juht Kalev Järvela leidis, et pangakaardi tegelaskaardina kaelas kandmises pole eetilist probleemi, nagunii on ju kogu turundus suunatud lastele, aga kasutamise otsustavad vanemad.
Viljandi maakonna laulupeokuraator Vaike Rajaste arvas, et kava oli asjalik. “Lastele antakse konkreetne asi, mida ei pea pärast pidu ära viskama. See ei kohusta millekski. Eks laps koos vanematega otsusta, kas hakkab pangakaarti kasutama,” ütles ta. Ärilisi eesmärke Rajaste mõttes ei näinud. Järvamaa peokuraator Marika Kuusik ütles, et kaardiplaan ei tekitanud maakonnas vastuseisu.
Laulupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee rõhutas, et pangakaardi kava on juba unustatud, lapsed hakkavad peol kandma käepaela.
Tõenäoliselt pärineb pangakaardi ja osalejakaardi ühitamise idee Lätist. “2005. aasta Läti noortepeol kinkis Latvijas Krajbanka 40 000 osalejale tegelaskaartideks pangakaardid, pank sai palju kliente, probleeme ei tekkinud,” rääkis Läti laulupidude pressiesindaja Inta Šorina.
Teine finantsasutus, eelkõige kiirlaenufirmana tuntud Balti Investeeringute Grupp (BIG) kinkis laulupeo eelproovidel osalenuile 40 000 helkurit, mille ühel poolel on peo, teisel poolel BIG-i embleem. Panga turundusjuhi Svea Elen Petersi sõnul võinuks nad ka oma embleemi helkurile panemisest loobuda, kui oleks arvanud, et see võib kriitika alla sattuda. “Logo helkuril oli üks meile pakutud sponsorpaketi osa,” selgitas BIG-i turundusjuht laulupeo sihtasutuse rolli lastele raha-asutuse reklaamimisel.
Raha eest toetajate logod rahvariietele?
•• “Kahtlemata on tegu tubli turundusega, kuigi mitte tingimata halbade kavatsustega ja laste ärakasutamisega,” leidis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg pankade sponsorluse kohta.
•• Kas aga sponsorite soovid ei või viia selleni, et hakkame raha saamise eest rahvariietele pangalogosid õmblema?
•• Kreitzberg: “Karta on, et sinnapoole võib see liikuda.”
•• Ta lisas, et laulu- ja tantsupidu peaks täielikult finantseerima riik. Sama rõhutas Mailis Reps, kultuurikomisjoni aseesimees, endine haridusminister.
•• “Ei taha, et meie rahvuskultuuri tippsündmuse aade saaks merkantiilse lisatähenduse. Kui aga leiduks piisavalt nimetuks jäävaid sponsoreid, võiksid nad kinni maksta kõik peokulud. See näitaks elujõudu ja eetilist taset,” leidis Kreitzberg.
•• Reps arvas, et sponsorlust peab hoolega kaaluma. “See ei tohi muutuda laste ärakasutamiseks äriliste eesmärkide nimel.”
•• Uus kultuuriminister Laine Jänes vaatas SEB ja BIG-i tegevust helgemates toonides.
•• “Tasub rõõmustada, et ettevõtjad soovivad toetada laulupidu kui eesti kultuuri nurgakivi,” leidis ta.
