Pankade tööstiil ärritas kirjastust
Oktoobri keskel pisema konkurendi Ilo kirjastuse ostnud TEA kirjastus põrkus tehingu ettevalmistamisel mitme pangaga suheldes justkui vastu seina. Küll taganeti lubadustest, jäädi vastustega hiljaks ja esitati põhjendamatuid nõudmisi, rääkis TEA juht Silva Tomingas.
„Mitmed pangad on ettevõtetega suhtlemises pannud peale väga järsu piduri. Paraku on ettevõtte taga alati äriplaanid, töötajad peredega. Kui pank järsult pidurdab, on nagu liikluseski kõik sul kolinal seljas,” sõnas Tomingas, kelle hinnangul on just pankadest saanud majandusarengu takistajad.
Oma viimase paari kuu kogemustest rääkides nimetas ta mõned juhtumid, millega üle 20 aasta tegutsenud ettevõtja pole varem kokku puutunud. „Üks-kõik kui raske on pangal, ei ole mõeldav, et päevade ja nädalate kaupa ei saa klient pangalt vastust ja otsuseid,” oli Tomingas pahane TEA pikaajalise põhipanga Swedbanki peale, kust firma sai veel augustis suurele laenule suulise lubaduse. Oktoobriks, pärast pikka ootamist, muutus vastus kahanenud laenutaotlusele aga eitavaks.
Pärisorjuse aeg?
Teine üllatus tuli Swedbankist, kui TEA otsustas muuta põhipanka, viia tagatised ja rahavood Nordea panka, kust lõpuks laenu võeti. Selgus, et pangaga on lepingud sõlmitud nii, et neist lahtiütlemisest tuleb teatada mitu kuud ette või maksta trahvi.
„Kui oleksime augustis teadnud, et me laenu ei saa, siis oleksime kohe öelnud, et me ei taha selles pangas enam olla ja meil ei oleks olnud vaja trahvi maksta,” väitis Tomingas. „Sisuliselt väidan ma, et osa pankasid üritab käituda nagu pärisorjuse ajal ja lihtsalt eeldatakse, et ettevõt-jal ei ole teist võimalust.”
Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas selgitas, et ühelt poolt ei saa laenuhalduri arvamust võtta lubadusena, sest lõpliku otsuse teeb laenukomitee, teisalt tuli eitav vastus, sest laenutaotluseni jõudes oli plaanitav tehing oluliselt muutunud.
„Ehkki taotletav summa vähenes, oli märkimisväärselt väiksem ka pakutav tagatis. Kliendil ei olnud soovitud laenu jaoks samaväärset tagatist,
kui esialgu juttu oli,” selgitas ta.
Asjaajamine venis panga-esindaja sõnul, sest laenuhaldur oli varasügisel pikalt haiguslehel, samuti esitas kirjastuse esindaja KPMG materjalid esialgsest ajakavast nädalaid hiljem.
Teine markantne juhtum toimus TEA ja Sampo panga vahel, kus viimati mainitu Ilo grupi põhipangana nõudis, et aktsiate ostusumma tuleb Ilo kirjastuse omanike asemel kanda pangale.
„Sampo tahtis, et maksaksime summa ühe Ilo grupi teise firma liisingu katteks. Tegemist oli täiesti ebaseadusliku sooviga, millele me kohe eitavalt vastasime, kuid kõigest hoolimata õnnestus pangal aktsiatehingut kinni hoida,” rääkis Tomingas.
Et Sampo nõude õigusetuses veenduda, pani Tomingas sellega tegelema juristi. Vaidlus kestis paar nädalat, mistõttu ettevõtja kavatseb pangale nüüd esitada vähemalt 250 000-kroonise kahjunõude.
Sampo pank keeldus juhtunut kommenteerimast, viidates pangasaladusele.
Pangad eelistavad eksportijaid
•• Pangad suhtuvad üha ettevaatlikumalt siseturule keskendunud ettevõtetesse. „Pidurdumine laenuturul on märgata, aga kui vaadata sektoreid, on selle peamiselt alla vedanud kinnisvaraarendus ja eluasemelaenud. Seal on toimunud 90% langusest, teistes harudes ei ole laenamine vähenenud,” rääkis Sampo panga juht Aivar Rehe. “Tuleb leida võimalus, kuidas sisemajandusele suunatud tootmine ümber pöörata ekspordile.”
•• Ka KPMG juhtiva finantsnõustaja Janek Taaleri sõnul ana-
lüüsitakse laenutaotlusi detailselt, eelistades ekspordile suunatud projekte. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu põh-jendas konservatiivsust kasvanud riskidega. „Keskkond on keerulisem kui kaks aastat tagasi,” selgitas ta.
•• Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul on kommertspankade vähene ettevõtetele laenamine praegu probleem kogu maailmas, ent olukorra stabiliseerumisel asuvad pangad ilmselt julgemalt laene väljastama.
