Pankrotis ehitajad jätsid uputused valla mureks
Valdav osa Peetri küla arendajatest on läinud hingusele, kindlustusandjad iga-aastast uputust hüvitama ei kipu ja valla hagemist ei soovita väljastatud kasutuslubade tõttu isegi juristid. Nii sügisel kui ka kevadel vastavalt vihma- ja sulaveega üleujutatud Peetri küla elanikel jääb seega loota peamiselt valla rajatavatele uutele kraavidele.
„Põrand, mööbel ja seinad,” loetleb Peetri külavanem Mairiika Kirsimägi kahjusid. „Kui oleks kellegi käest nõuda, siis võiks ju nõuda,” viitab ta omal ajal valla ja arendaja vahel sõlmitud lepingutele. „See, kes on mingi jama kokku keeranud, peaks selle ka lahendama.”
Kokku oli piirkonnas tema sõnul vähemalt kaheksa arendajat, kellest suurem osa on praeguseks paraku pankrotistunud. Siiski on osa kodusid sulavee eest säästnud valla tellimusel kaevatud kraavid ja 24 tundi töös olnud lisapumbad. Vajadus nende järele on ilmne, sest kuigi vihma juurde sadanud ei ole, kattis vesi veel eile poolesaja majapidamisega Suurekivi tänavat.
Rae vallavanem Veigo Gutman loodab, et soo peale rajatud küla uputuse tagajärgi ei pea kõrvaldama vald üksi, sest isegi kraavide „tõmbamise” kulud võivad ulatuda tema hinnangul vähemalt poole miljoni kroonini. „Mõned arendajad otsitakse veel üles ja uued, kes tahavad ehitada, peavad ka olemasoleva infrastruktuuri osadesse investeerima,” sõnab ta.
Vägeva teel elamuid ehitanud IBE Estonia OÜ juhataja Ülle Kullör meenutab, et arendajaid oli piirkonnas mitu ning teede ja torustike ehitus oli valdavalt
OÜ Manutent korraldatud. „Selle eest sai neile ka vastavad summad makstud.” Ent viimasena nimetatu lõpetamiskanne on äriregistris tehtud möödunud aasta juunis. Kullöri hinnagul võiks nõudmisteks alus tekkida siis, kui ehitatud oleks projektist või ehitusloast mööda hiilides. „Kui kasutusload on antud, tähendab see, et kohalik võim on seda aktsepteerinud,” räägib ta.
Vesi rikkus põrandakatte
Jurist Paul Puustusmaa sõnul peaks kasutusluba tagama vastavas valdkonnas toimivate protsesside ohutuse ja kooskõlas olemise kehtivate normidega – praegusel juhul neid aga täidetud ei ole. Võimalus nõuda loa väljastanud omavalitsuselt kahjude hüvitamist on seega teoreetiliselt olemas. „Üks asi on aga omada nõuet, teine seda nõuet rahuldada,” selgitab Puustusmaa. Tema sõnul on nõude rahuldamise saavutamine alati tunduvalt keerulisem ja kallim kui nõude eeldatav olemasolu. „Esmalt tuleb võita menetluslik protsess, misjärel saab hakata nõudma ja alles siis selgub, kas üldse on, kellelt nõuda. See on väga keeruline ja minul on neist inimestest siiralt kahju.”
Näiteks oli tänavu lume sulamise ja vihmasadude ajal Peetri küla elaniku Kuldar Metsa laminaatparketi peal kahe sentimeetri paksune veekiht, teist sama palju oli selle all.
Kindlustuslepingus on Metsa sõnul sulavee tekitatud kahjud välistatud, aga kuna sisse tungis ka reovesi, on põhjuste seas ka lepinguga kaetud kahjud.
Alati ei ole võimalik kindlustada
•• Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu juhtis tähelepanu, et veekahjud ei pruugi kindlustuslepinguga olla automaatselt kaetud.
•• „Kui võetud on koguriskikindlustus, on kaitse olemas. Seevastu nimetatud riskide kindlustuse korral tasub vaadata, milliste riskide kindlustus on konkreetselt ära toodud,” selgitas ta.
•• Kohas, kus vee tuppa valgumine on iga-aastane nähtus, ei ole kindlustuskaitse saamine tema sõnul üldse võimalik, sest see on vastuolus kindlustusteenuse olemusega (eeldatakse ettenägematut olukorda).
•• Piirsalu sõnul võivad kindlustusandjad mõista sama termini all ka eri asju. Näiteks võivad lumesulavee tuppa valgumisel ja vihma läbi akna või katuse tungimisel tekkinud uputus olla mõistena erinevad kahjud.
•• Peetri küla eestseisuse liikme Kuldar Metsa näitel võib jääda kevadise sulavee tekitatud kahju erinevalt sügise vihmakahjust hüvitamata. „Üks pidavat olema pikaajaline protsess, teine aga ettenägematu olukord.”
