Pärandusest loobumiseks tuleb nüüdsest ise tahet avaldada
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul tähendab uue pärimisseaduse vastuvõtmine positiivset muutust Eesti eraõiguses. "Üleminek pärandvara vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile on kindlasti kaasaegsem lahendus pärimisasjade lahendamisel. Kui siiani läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis, siis uue loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet," märkis Pevkur.
Samuti on Pevkuri sõnul oluline see, et uus seadus välistab eemalviibivate pärijate mahasalgamise, mis tänases praktikas kahjuks suhteliselt levinud on. "Kuivõrd tegemist on pea igaüht puudutava seadusega ja kindlasti vajab seadus järgneva aasta jooksul veel palju selgitustööd, pidas riigikogu vajalikuks jõustada see alles 1. jaanuarist 2009," sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.
Olulise muudatusena kehtestati seadusega ka selgemad pärandvara hoiumeetmed, mis võimaldavad vältida olukorda, kus mõni pärija kulutab kogu päranduse. Samuti on kuni pärimise
vormistamiseni pärandaja võlausaldajatel raskendatud oma nõuete maksmapanemine, sest sellised nõuded tuleb maksma panna pärijate suhtes.
Seadusega kõrvaldati ka ebakõlad, mis olid seni kehtinud pärimisseaduse ja teiste oluliste seaduste, nagu näiteks võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse, vahel.
"Uus pärimisseadus on järjekordne samm, millega Eesti õigussüsteem muutub euroopalikumaks," kommenteeris justiitsminister Rein Lang. "Pärimine muutub inimese jaoks lihtsamaks, mille parimaks näiteks on muudatus seoses pärandi vastuvõtmisega."
Uue pärimisseaduse poolt hääletas 55 riigikogu liiget.
