Pärast ministri sekkumist tellib VTA Cellfoodi analüüsi
Eilses Eesti Päevalehes ilmunud artikkel avalikustas Tartu ülikoolis valminud analüüsi, mis tõestas, et „imeline toidulisand” Cellfood on üksnes väävelhappe (tuntud ka kui akuhape) ja vee segu. See ei olnud aga artikli kõige üllatavam osa. Veelgi hämmastavam oli see, et veterinaar- ja toiduamet (VTA) loobus selgitamast, miks nad ei ole ise seni Cellfoodile analüüsi tellinud ja kas nad kavatsevad seda teha, ning keeldus kõige krooniks ütlemast, mida nad seni Cellfoodi menetluses üldse teinud on, väites, et avalikkusel ei ole õigust seda teada.
Kuna VTA kuulub maaeluministeeriumi haldusalasse, palus Eesti Päevaleht maaeluminister Urmas Kruusel sekkuda.
Peagi selguski, et VTA arusaamist mööda salajast infot võib ministri arvates avalikkusega jagada küll. „Esmalt tahan öelda, et ükskõik millega tegu on, siis igal juhul, kui on kahtlus, tuleb seda uurida. Ma ei tea, millest see oli tingitud, aga antud juhul tõesti jäi kahjuks väljapoole mulje, nagu VTA ei tegeleks asjaga. Menetluskiirusest, mida nad välja näitasid, oleks võinud kiiremini toimetada,” ütles Kruuse.
Minister oli end VTA Cellfoodi menetlusega kurssi viinud ja sai selle kohta öelda, et tegelikult on VTA siiski üht-teist teinud. Näiteks pöördus VTA teiste riikide partnerasutuste poole, et neilt küsida, kas kuskil on Cellfoodi tõttu tervisekahjustusi ette tulnud. Peale selle võttis VTA käsile ka Cellfoodi reklaami ja laskis ilmselgelt valed terviseväited sealt kustutada, see puudutas peale maaletooja ka edasimüüjaid. Miks VTA seda informatsiooni salajaseks pidas, jäi Kruuse sõnul arusaamatuks ka temale.
Seega ei istunud VTA päris käed rüpes. Aga analüüsi, mis toote sisu tuvastaks, ka ei tellitud. Nüüd, pärast Eesti Päevalehe teist artiklit ja ministri sekkumist, on lõpuks jõutud tulemuseni: VTA tellib Cellfoodile oma analüüsi. Minister Kruuse rõhutas, et kindlasti ei soovi VTA kahtluse alla seada Tartu ülikooli teadlaste pädevust, kuid paraku on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud etalonlabori analüüsi. Kasvõi oma seljataguse kindlustamiseks, juhul kui analüüsile peaks järgnema Cellfoodi turult äravõtmine või muud sanktsioonid ja seepeale annaks Cellfoodi tootev USA korporatsioon näiteks Eesti kohtusse. VTA otsib praegu rahvusvahelistele nõuetele vastavat laboratooriumi ja Kruuse lubas, et menetlust ei lõpetata enne, kui Cellfoodi koostis on ka rahvusvahelisel tasemel põhjalikult läbi uuritud ja selgeks tehtud.
Usk läheb üle piiri
See viib järgmise juriidilise nüansini. Nimelt kui akrediteeritud labori analüüs kinnitab, et Cellfood pole muud kui väävelhape ja vesi, aga ühtlasi teatab, et väikses koguses tarbides pole see tervisele ohtlik, siis võib seda meil toidulisandina edasi müüa, kui toote maaletooja, Ivar Leiteni firma Rakutoit OÜ selle tõeselt sildistab. Kas 30 ml pudelikeses kuni 45 euro eest müüdavale väävelhappesegule leidub ka siis ostjaid, kui klientuur teab, millega täpselt on tegu, on põnev küsimus, millele annab vastuse aeg. Eile pärast Eesti Päevalehe artiklit oli potentsiaalse klientuuri reaktsioon igatahes ärimehe seisukohast julgustav. Näiteks MMS-i ja DMSO Facebooki grupis leiti, et Cellfood on endiselt väga hea ja tervistav ning seda tasub kindlasti sisse võtta.
Minister Urmas Kruuse oli toidulisandite turgu kommenteerides pigem õnnetu. „Usk sellesse, et äkki mingi lisand teeb mu terveks, läheb üle piiri. Selle asemel et osta tervislikku ja kvaliteetset toitu, ostetakse kes teab missuguseid lisandeid. See on omamoodi groteskne, kuna just algas Eesti toidu kuu,” märkis ta.
Praegu ei jää üle muud kui oodata, millal leiab VTA sobiva akrediteeringuga laboratooriumi ja seal tehakse Cellfoodi ametlik analüüs. Seni müüakse happesegu endiselt toidulisandina, mille silt sisaldab valeandmeid.
