„Oleme jõudnud ettevalmistustega lõppfaasi,” rääkis TTÜ haldusdirektor Margus Leivo. „Nüüd liigub detailplaneering edasi linnaplaneerimise ametisse, sealt volikogu istungile ning seejärel peaks toimuma avalikustamine.”

Ujulatel napib treeningukohti

„Kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt peaks detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud etapid kevade jooksul läbitama,” lausus Leivo, aga möönis samal ajal, et avaliku väljapaneku käigus võib veel ootamatuid probleeme pinnale kerkida.

Kavandatav ujula hakkaks asuma TTÜ spordihoone Sõpruse puiestee poolses osas, mängude maja jääks Nõmme poole. „Ujula maksumus võib küündida ligikaudu 250 miljonini, mängude majal aga 150-ni,” sõnas Leivo. Spordikompleksi rajamisel loodab TTÜ võimalike investorite peale. „Selge on see, et ülikooli rahakott nii suuremahulisi ehitustöid rahastada ei suuda,” nentis Leivo. „Seega katsume turult eri tegijaid leida. Usume, et sellise projekti puhul on huvi täiesti olemas.” Haldusdirektor ei tahtnud sündmustest ette rutata ega prognoosida, millal ehitustööd alata võiksid.

Siiski märkis ta, et eelisjärjekorras on ujula. „Selle ehitamiseks oleme juba praegu leidnud võimalikke koostööpartnereid, kes asja vastu huvi tunnevad,” märkis Leivo.

Uue ujula rajamiseks TTÜ-ga koostöö tegemisest on huvitatud nii Tallinna linn kui ka Eesti ujumisliit. Spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves selgitas, et praegu puudub pealinnas korralik 50 meetri pikkuste radadega profiujula, kuna Kalevi oma pärast ümberehitust selliseks enam ei kvalifitseeru. „Võimalik, et linn aitab ehitust ka rahastada,” ei välistanud Ilves rahalist abi TTÜ-le. Mängude maja vastu linnal otsest huvi ei ole.

Eesti ujumisliidu president Evelyn Sepp märkis Päevalehele, et kuigi pealinlaste ujumis­või­malused on viimaste aastate jooksul paranenud, on treenin­gukohtade nappus sü­venenud. „TTÜ soov rajada pealinna rahvusvahelistele nõue­tele vastav nn olümpiaujula on väga asjakohane,” ütles Sepp.