Pärimine muutub automaatseks
Eelnõu ühe ettevalmistaja, justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna nõuniku Kaupo Paali sõnul on praegu suurimad probleemid seotud pärandvara vastuvõtmisega ehk üleminekuga surnud isikult pärijatele.
Seaduse järgi on pärijatel õigus kuni kümme aastat notari juures deklareerida, kas nad soovivad pärandit vastu võtta.
“Sisuliselt võivad pärijad kümme aastat oodata ja mõelda, kas tahavad vara vastu võtta või mitte,” ütles Paal. “Aga mis saab vahepeal sellest varast, kohustustest, mis varaga seotud on? Näiteks kui korterelamus sureb üks omanik, kes maksab siis kümme aastat küttekulusid?”
Uue eelnõu järgi hakkaks aga pärimine toimuma teistel alustel – pärandvara vastuvõtusüsteem asenduks nn loobumissüsteemiga, mis on levinud enamikus Euroopa riikides.
Loobumissüsteem tähendab, et pärand läheb pärijale üle automaatselt. Inimese surma korral algatab huvitatud isik – kas siis pärijad, lähedased või korteriühistu – pärimismenetluse. Selle alustamisest teatatakse pärijatele kas isiklikult või üleriigilises päevalehes. Seadustatud pärijatel on kolm kuud pärast menetluse algust võimalus pärandist loobuda, kui näiteks selgub, et pärandajal olid suured võlad.
Üha olulisemaks muutub Paali sõnul pärimismenetluse käigus vara inventuur, mis aitab välja selgitada, ega pärandvara miinuses ole. “Laenud, liisingud, võlad ja järelmaksud muutuvad Eestis üha enam reaalsuseks,” märkis Paal. “Kui 10–15 aastat tagasi võis olla suhteliselt kindel, et (surnud) inimesel ei olnud võlgu või need olid väikesed, siis täna ja tulevikus suureneb võimalus, et inimesel olid suured võlad.”
Parlamendi õiguskomisjoni liige, isamaaliitlane Jüri Adams kinnitas aga, et peab praeguse pärimisseaduse nii mahukat muutmist põhjendamatuks.
