Pärimisprotsess käib üle jõu isegi notaritele
Ei ole enam sugugi üllatuseks, et päranduse kättesaamiseks tuleb pea iga liigutuse eest notari juures kukrut kergendada – sellest kirjutas Eesti Päevaleht juba tänavu augustis. Ometi võib ka esmapilgul lihtne pärimisprotseduur osutuda tõeliseks müsteeriumiks, mida ei oska esialgu põhjalikult kommenteerida ei notarite koda, justiitsministeerium ega kohuski.
Eesti Päevalehe poole pöördus mees, kelle isa suri sel kevadel. Kuna testamenti ei olnud, pidanuks pärandit jagatama seaduse järgi ning pärijaid oleks pidanud olema kolm: lahkunu abikaasa ja tema kaks täiskasvanud poega. Üks poegadest suri aga juba tükk aega enne oma isa, seega pretendeerisid pärandiosale tema kolm last, kellest üks veel alaealine.
Perekond alustas pärimisprotsessi 15. mail, kui notari juurde läksid lesk ja tema poeg. Jäi mulje, et vajalikud dokumendid said esitatud ning notar lubas, et kolme kuu pärast on „asjad korras”. Kolm kuud hiljem oli aga perekond üllatunud – mingit teadet notarilt ei olnud tulnud. Uuesti notaribüroosse minnes sai pere jutule sekretäriga, kes teatas, et vahepeal on seadus muutunud ning perel tuleb lisadokumente esitada. Nii oli tema sõnul tarvis järgmisel korral kõigil pärijatel notari juurde tulla ja alaealise pärija emal kohtust eestkostepaber võtta. Perele tuli see kui välk selgest taevast.
Kui aga alaealise pärija ema läks kohtumajja nimetatud eestkostetõendit paluma, ta seda ei saanud. „Kohtunikud arutasid pool tundi ja siis ütlesid, et ei tea, mis paberit tarvis on,” ütles Eesti Päevalehe poole pöördunud pärija. Kuna selgust ei saadudki, jättis perekond asja esialgu sinnapaika – notaribüroo vahel saalimise kõrval oli asjatoimetusi teisigi.
Seadused muutuvad kiiresti
„Ei oskagi öelda, mis nüüd edasi saab,” sõnas pärija. „Meile on öeldud, et sattusite lihtsalt lolli notari otsa.” Tema sõnul tekitab küsimusi seegi, miks enne väidetavat seadusemuudatuse jõustumist käima lükatud pärimisprotsessi puhul kehtivad muudatused ka tagantjärele. „Kui seadust iga kolme kuu tagant muuta, siis inimesed ei saagi oma pärandit enam kätte,” märkis pärija.
Tartu maakohtust teatati Eesti Päevalehele, et loo kirjelduse järgi on raske aru saada, millist dokumenti täpselt nõuti ning soovitati pöörduda notaribüroo poole.
Eesti Päevalehte nõustanud notarite koja eestseisuse liikme Anneli Alekandi sõnul on selle loo puhul võimalik, et perekond ise ei osanud kõike täpselt järele küsida või ei taibanud notargi protsessi üksipulgi lahti seletada. „Seadused muutuvad hirmus kiiresti,” nentis ta.
Jälle see perekonnaseadus
Alaealine kohtuta
pärandust ei saa
•• Kuid milliseid dokumente perelt nõuti ning mis seaduse alusel? Tänavu 1. juulist muudeti osaliselt pärimisseadust ning kehtestus ka uus perekonnaseadus, mis võtab mitmel puhul vanematelt lapse eest otsustamise õiguse ning nõuab selleks hoopiski kohtuluba. Kurioosne näide sellest on nõue lapsevanemal taotleda kohtuluba ka siis, kui alaealine soovib MTÜ liikmeks astuda. Kuid kohtusse on tarvis uue seaduse järgi pöörduda ka siis, kui lapsel avaneb võimalus saada pärandus.
•• Eesti Päevalehte nõustanud notarite koja notarite sõnul pole alaealisel kohtuluba pärandiosa vastuvõtmiseks tarvis siis, kui ta saab pärijaks seetõttu, et tema vanem pärandist loobub. Luba läheb vaja, kui alaealine soovib pärandist loobuda. Siiski on uue seaduse järgi kohtuluba tarvis ka siis, kui alaealine jagab pärandit teiste pärijatega. „Eesmärgiks, nagu ikka sellistes asjades, on alaealise huvide kaitsmine, et ülejäänud pärijad ei saaks teda pärandvara jagamisel tühjade kätega jätta,” märkis justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juht Ivi Papstel.
•• „Võib oletada, et just seda pidaski notar silmas eestkostetõendi all.” Notarite endi jaoks pole uus perekonnaseadus peavalu valmistanud, seetõttu on notarite koda esitanud ka kümneleheküljelise dokumendi seadusest tingitud probleemide ja parandusettepanekutega.
„Ka kohtute jaoks oli ootamatu, et korraga lubasid nõudma hakati,” nentis üks lehte nõustanud notar.
