Pärispea küla taastab seltsimaja

Poolteist aastat tagasi alustasid Eesti põhjarannikul asuva Pärispea küla elanikud kohaliku 120-aastase koolimaja taastamist seltsimajana.

Harjumaal Loksa vallas üle 700-aastases Pärispea külas elas enne sõda 500 inimest, ent praegu vaid 120. Pärispea poolsaarel on rohkesti Vene sõjaväest maha jäänud varemeid ning imeilus põhjaranniku loodus. Praegu veel luitunud välimusega seltsimaja asub mere kaldal.

Pärispea küla seltsi- ja hariduselu keskus oli möödunud sajandi lõpust alates kohalik koolimaja, mille ehituseks andis materjali Kolga krahv ning mille ehitasid külamehed. Viimati tegi külarahvas selles majas näitemängu 30 aastat tagasi ning kool suleti hoones 1971. aastal.

"Jõudsime järeldusele, et ajalugu tuleks korrata ja otsustasime koolimajas uuesti seltsielu alustada," selgitas Pärispea seltsimaja juhataja Maie Laansalu. Ta möönis, et kõige toredam oleks, kui majas ka kool tegutsema hakkaks.

Maja taastab külarahvas

Pärast kooli sulgemist ehitati majja mitu väikest korterit, millest üks on praegugi alles. Külaelanikud lõhkusid korterite vaheseinad ja majas on nüüd jälle kaks suuremat ruumi. "Kui saal taastati, siis kuulutasin, et teen hommikul maja uksed lahti, õhtul panen kinni. Et tulgu, kes soovivad," kõneles Maie Laansalu kohalikule ajalehele Sõnumitooja.

Esimese aasta tegutses seltsimaja ainult ühiskondlikel alustel, läinud kevadest saab Maie Laansalu, kelle külarahvas seltsimaja juhatajaks valis, vallast väikest palka. Saabuvaks talveks on küttepuud muretsetud juba valla raha eest.

Möödunud talvel sai seltsimaja Kultuurkapitalist 5000 krooni toetust, mille eest suvel Pärispea päevad korraldati. Juhataja sõnul on osa raha veel alleski.

"Terve õu oli poisse ja tüdrukuid täis," meenutas juhataja suvist uue trepi ehitust. Noored parandasid üleval katuseharja ning vanad juhendasid alt.

Saali nurka ehitasid kaks külameest lava. ühe külaelaniku 70. juubelipeost jäi seltsimajja pikk laud, mille taha kogunes hiljuti pereklubi. "Lastel oli limonaadi- ning suurtel teelaud," kirjeldas Maie Laansalu pereklubi kokkusaamist, kus ka rannalugusid jutustati ning luuletusi loeti.

"Seltsimajas käivad praegu vanemad inimesed, lapsed ning noored," ütles Maie Laansalu. Ta meenutas, kuidas ta ühel pühapäeval seltsimajast läbi astudes koolitüdrukud 100-aastase häälest ära klaveri saatel laulmas ja poisid koroonat mängimas leidis.

Igal õhtul külarahvas seltsimajas ei käi, selgitas juhataja. Ahje köetakse neljapäeviti, mil laulu- ja näitemänguproove tehakse. Esimesi kooriproove juhatas Maie Laansalu ise, nüüd juhatab väikest külakoori muusikakooli koolitusega kohalik koolipoiss.

Muuseum ja raamatukogu

"Siia on vaja väga palju värvi," viitas juhataja viimase 20 aasta ajalugu kajastavale lapilisele põrandale. "Loodan, et tuleval suvel on meil pintslid käes ning värvime maja seest ja väljast ilusaks."

"Siin keskel oli ahi ja pliit, mille lapsed välja lõhkusid. Mehed ehitasid asemele vanapärase kamina," tutvustas Maie Laansalu teist tuba. Külarahvas on toonud kokku vanu esemeid ning nii on loodud muuseuminurk. Sellest ruumist tahavad pärispealased külamuuseumi luua. "üks kunstnik, kes siin suvitab, pakkus abi ruumi kujundamisel," lisas ta.

"Pärispeal on olnud kaks raamatukogu," jutustas seltsimaja juhataja. Küla uude raamatukokku, mis vanade asjadega ühes toas asub, on kohalikud inimesed kodust oma raamatud toonud. Raamatuid on annetanud ka suvitajad ning paar raamatukogu. Aukartusega näitas Maie Laansalu kohaliku seltsielu ja kooli käsikirjalisi kroonikaid.

Noore neiuna, kes Siberisse saadetuna sai venekeelse keskhariduse, leidis Laansalu enne abiellumist neljaks aastaks tööd Pärispea lähedal Vene sõjaväeinstituudis. Suure osa elust on ta töötanud kohalikus kalatsehhis.

"Tahtsin midagi ka hingele," ütles naine, kes kalatsehhi sulgemise järel paar aastat loomi pidas.

Kuu aega tagasi valisid pärispealased Maie Laansalu vallavolikokku. Veidi üle viiekümnene naine loodab, et Pärispea seltsimaja saab mõne aja pärast noorema ja asjatundlikuma juhataja.

ANNELI AMMAS