Parkimise korraldajad: trahv läheb kallimaks
Mis saab siis, kui õiguskantsler leiab, et maanteeamet on seadust rikkunud, ja eraparklad ei tohi enam ametiga koostööd teha? Kas eraparkimist korraldavad ettevõtted peavad tegevuse lõpetama, nagu läks Soomes? „Ei,” vastas Europark Eesti arendusjuht Lauri Kasper. „Siis hakkame eeltõendamismenetlusega kohtu kaudu trahve nõudma, mis omakorda muudab menetluse trahvi saajale tunduvalt kulukamaks,” kinnitas ta.
Andmekaitse inspektsioon ei soovi õiguskantsleri algatatud menetlust kommenteerida.
Ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mait Palts loodab, et õiguskantsler suudab sellest tohuvabohust jagu saada. „Tegemist on ilmselgelt komplitseeritud teemaga, kus pole küsimus ainult selles, kas ja kuidas peetakse liiklusregistrit või kuidas on võimalik isikuandmete töötlemine, vaid selleski, milliseid ülesandeid võib ja saab maanteeamet vastavalt oma tegevust reguleerivatele õigusaktidele täita,” lausus Palts.
Kogu paradoksi võtab kokku advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Ants Karu, kelle arvates näitab parkimiskorraldaja pöördumine maanteeameti poole seda, et parkimiskorraldaja ei tea, kellega tal on parkimisleping sõlmitud.
„Kui parkimiskorraldaja ei tea, kellega tal leping sõlmitud on, ei ole tal võimalik adekvaatselt esitada leppetrahvinõuet lepingu teise poole vastu,” sõnas Karu. „Isegi maanteeametist saadav info, kes on auto omanik või volitatud kasutaja, ei anna mingisugust infot isiku kohta, kellega väidetavalt on parkimisleping sõlmitud.”