Pärnits: tuulepark tulemata ei jää

 (103)

Ülo Pärnitsa sõnul võetakse Hiiumaa tuuled varem või hiljem elektritootmiseks kasutusse.

„Praegu tuleb piltlikult öeldes leida lahendus, kus hundid on söönud ja lambad terved,” kommenteeris AS-i Raunisaar üks omanikke Ülo Pärnits viimastel päevadel seoses Hiiumaale kavandatava hiidtuulepargiga vallandunud arutelu. Üle veerand sajandi Mainorit juhtinud ja Ülemiste Cityt nõukogu esimehe ametis kamandav Ülo Pärnits koos poeg Guidoga ongi Kanada energiaettevõtte Greta Energy Eestisse tuleku taga.

Parki rajava AS-i Raunisaar omanikeringi kuuluvad Pärnitsad oma firma Mainarendus OÜ-ga, mis kontrollib 10% ettevõtte aktsiapakist. Kauaaegne ärijuht näeb hiigeltuulepargis suurepärast investeerimisvõimalust, töökohtade loomise võimalust ja ekspordiallikat. „Hiiumaa tuul kasutatakse varem või hiljem niikuinii ära. Ka esimeste autode puhul oldi väga nende vastu, aga areng läks sellest hoolimata edasi,” märkis Ülo Pärnits.

Arendaja sõnul tekiks Hiiumaale suur tööstuskompleks, kus saaksid tööd paljud mehaanikud; peale selle oleks edaspidi võimalik arendada tänapäevast ja elektrinõudlikumat tootmist. Elekter läheks Pärnitsa sõnul peamiselt Rootsi, selle tarbeks oleks tarvis rajada kaabelühendus.

Mees möönis siiski, et kohalike elanike huve on plaane tehes senini liiga vähe arvestatud. Praegu on ettevalmistused pargi loomiseks hoo sisse saanud: koostöös Suurbritannia firmaga mõõdetakse Hiiumaa tuult. Pärast mõõtmiste lõppu analüüsitakse tulemusi, seejärel peaksid selguma tuulikutele lõplikult sobivamad kohad. „Arutasime kohaliku rahvaga ka Lüganuse tuuleparkide puhul seda küsimust. Alguses oldi skeptilised, ent leidsime lõpuks kompromissi,” oli Pärnits optimistlik ja rõhutas, et lõplik lahendus peab haakuma nii kohalike soovidega kui ka looduskaitseliste nõuetega. „Vägisi me tuuleparki rajama ei hakka,” kinnitas ta.

Samal teemal:

Pärnitsa sõnul pole veel selge, kui palju 150 meetri kõrgusi tuulikuid Hiiumaale püstitatakse. „See sõltub energiaressursi suurusest. Hiidlaste pakutud 200–250 tuulikut on esialgne arv,” ütles ta. Projekti kogumaksumuseks hindas Pärnits kuus–seitse miljardit Eesti krooni. „Minu meelest on positiivne, et selle summa katavad täies mahus välisinvestorid,” märkis Pärnits.

Needsamad välisinvestorid tekitavadki hiidlastes suurt umbusku ja tuulepargile oli eilseks vastuhääli kogutud juba ligi 800. Kollektiivselt on uuritud Greta Enegry Inc. juhtide tausta. Firma president on Moskvast pärit Viktor Belilovski, kes sai ühena 1500 venelasest president Putini autasu. Seda koguni kahel aastal. Hiidlased arvavad, et projekti teostamine oleks energeetiliselt mõttetu, hävitaks biosfäärikaitseala loodust ja inimese tervist ning oleks ohuks ka Eesti Vabariigi julgeolekule.

„Miks peaks üks Kanada firma, mille ees on Vene ärimehed, tegema Eestisse niivõrd suuremahulise investeeringu, et hakata elektrit müüma Rootsi?” tahavad tuulepargi vastased teada. Peale selle käib kohalike sõnul mandril tööl juba veerand Hiiumaa elanikkonnast ja miljööväärtusliku elanikkonna kadumine viiks saarelt veel hulga inimesi.

Kommentaar - Juhan Parts

Mis saab siis, kui tuult ei ole?

Avameretuuleparkide kohta on meil välja töötatud seaduseelnõu „Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020”.

Tuuleenergia on suure potentsiaaliga tegevus, aga tuleb lahendada mitu asja: esmalt Põhi­võrgu võimekus tuuleenergiat absorbeerida.

Hiiumaa juhtumi puhul on esialgu raske mingit seisukohta anda. Ülimalt oluline on küsimus, mis saab siis, kui tuult ei ole. Elektrisüsteem on üks tervik ja katkestusi ei saa endale lubada. Peame selgitama, millised on tegelikud asendusvõimalused, sealhulgas peab lahendusi pakkuma ka investeerija. Mis puutub plaanidesse Hiiumaal, siis kõvad mehed, kes lubavad Rootsi sellises mahus elektrit müüma hakata!

Kohalike elanike arvamusi tuleb arvestada, aga detailset seisukohta meil veel ei ole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare