”Proove tuleb võtta 15 päeva enne supelhooaja algust, kindla ajavahemiku järel, samuti 15 päeva pärast hooaja lõppu,” lisas ta.

Leola tunnistas, et ei ühendus ega linnaametnikud teadnud varem sellisest nõudest. “Ju me siis ei lugenud korralikult veedirektiive,” nentis ta.

Veeproovide võtmise aja nõue ei selgunud ka pideval suhtlemisel Euroopa keskkonnakoolituse fondi (FEEE) ametnikega, kes korduvalt Eestis käisid ja randadel silma peal hoidsid. “See on nende viga, tagantjärele on hea öelda, mis puudub,” lausus Leola.

Ta rääkis, et 1995. aastal tehti Veneetsias FEEE koosolekul põhimõtteline otsus, et sel aastatuhandel ei anta sinilippu ühegi Balti riigi rannale. “See oli neile ootamatu, et üks “endine” riik on nii agaralt tööd teinud ja arenenud,” lausus ta.

Lohutuseks kiituskiri

Euroopa komisjon andis tänavu Pärnu, Pirita ja Pühajärve rannale siiski nn sinilipu tunnistuse. “Need rannad on teinud sinilipu taotlemisel suure töö ja väärivad tunnustust, kuid ei vasta kõikidele tingimustele,” põhjendas FEEE.

Leola sõnul andis lohutuspreemia loomiseks põhjuse Pärnu rand, kus nähti sinilipu saamisel suurt vaeva ja kulutati ohtralt raha. “See, mis Pärnus ära tehtud, on fantastiline,” hindas Leola Pärnu püüdlusi. Tema hinnangul võiks Pärnu olla paljudele Euroopa randadele eeskujuks. “Seal saab puhata iga maitse järgi. Kes armastab vaikust, leiab koha, kes armastab tümpsu, saab selle. Ka alasti päevitajatele on mõeldud.”

”Hoia Eesti merd” sekretäri kinnitusel ei saanud sinilipu andmise takistuseks olla merevee proovid. “Vesi vastab täielikult supelrandadele kehtestatud nõuetele, mis on läinud küll neli korda leebemaks, kuid nüüd peetakse neist vähemalt kinni,” ütles ta.

Leola lisas, et Pärnu rannavalvele ei saa samuti midagi ette heita. “Kaks põhilist asja on, et keegi ei upuks ega saaks veest mingit haigust,” sõnas ta.

Vesi läheb aina puhtamaks

Pärnu merebioloogiajaama juhataja Jüri Tensoni hinnangul on vesi Pärnu lahes aasta-aastalt läinud puhtamaks, kuid ülemääraseks optimismiks veel põhjust pole. “Vee puhtus on kui seitsmepealine hüdra, kellel kasvab kohe uus pea, kui vana maha lööd,” lisas ta. Töö puhastusjaamas jätkub ja tuleval aastal on vesi veelgi puhtam, lubas Tenson.

Pärnu linnapea Vello Järvesalu tunnistas, et lootis kindlalt Pärnule sel aastal sinilippu, ja on pettunud. “Muidugi olen ma kurb,” ütles linnapea. Ta võrdles sinilipu taotlust olümpiamängudega, kus võitma lähevad kõik, kuid pjedestaalile pääsevad vähesed. “Sel korral me ei võitnud, aga oleme teisel kohal,” lohutas Järvesalu.

Tänavu tunnistati keskkonnasõbralikkust ja puhtust sümboliseeriva sinilipu vääriliseks Euroopas 1927 randa ja 572 sadamat, mille hulgas on ka seitse Eesti sadamat.

Tänavu lehvib sinilipp Pärnu, Haapsalu, Nasva, ESS Kalevi jahtklubides, Lohusalu, Roomassaare ja Vergi sadamas. Tallinna Pirita sadam loobus sel aastal remondi tõttu sinilippu taotlemast.

Õiguse tõmmata masti sinilipp saavad Euroopa supelrannad ja sadamad, mille vee kvaliteet, teenindus, turvalisus ja keskkonnasäästlik majandamine vastavad esitatud nõuetele.