Pärnu linnapea asub jälle valimisliitu vedama
Toomas Kivimägi sai 2009. aastal suurvõidu, nüüd on vaja meeril otsuste eest vastutada.
2009. aastal ainuisikuliselt rohkem kui neljandiku Pärnu valijaid ära võlunud Toomas Kivimägi ütles Eesti Päevalehele, et on otsustanud oma mõttekaaslastega ka sel sügisel valimistel just valimisliiduna osaleda. Sellega lükkas ta ümber nii mõnedki varasemad lootused ja oletused, justkui laguneks liit eri parteide nimekirjade vahel laiali.
„Päevaleht on siis esimene, kes seda teada saab,” naeris Kivimägi, kui oli selgitanud, et tõenäoliselt ei suuda lähiajal keegi tema 2009. aasta rekordilist isiklikku häältesaaki korrata, kuid et temanimeline valimisliit läheb valimistele lootuses oma kohad säilitada.
Toona võttis tema nimekiri 14 kohta 33-kohalisest volikogust, suuresti protestihäältega seniste võimulolijate vastu. Kivimägi isiklikult sai 5336 häält, kusjuures hääletamiskasti juures käis kokku veidi vähem kui 20 000 valijat.
Kolme miljoni eest arveid
„Kui me toona tegime selle otsuse valimisliiduna osaleda, siis me arutasime ka seda, et me ei teeks seda ainult üheks perioodiks. Et mõistlik oleks teha kaks perioodi,” selgitas Kivimägi.
Ehkki kohalikud juba ennustasid, et see niimoodi ka läheb, polnud Kivimägi seni veel oma otsust öelnud. „Jah, me põhimõtteliselt oleme otsustanud jätkata valimisliiduna ka eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimistel,” kinnitas ta nüüd.
2009. aasta kohalike valimiste põhiteemaks oli eelkõige linna rahaline seis ja keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamme personaalküsimus ning mitmed eksperdid pidasid Kivimägi erakordset edu just erakondlikus poliitikas pettumuse tulemuseks. Linna võlakoormus oli jõudnud eri hinnangutel 80–85%-ni, peale selle andis tunda majandussurutis. Kivimägi seevastu oli maavanemana olnud kogu aeg kõrvaltvaataja ja kriitik, kes ei kandnud vastutust varasemate otsuste eest.
„Kui ma alustasin tööd, siis oli mul siin kolme miljoni euro eest maksmata arveid. Linnal ei olnud lihtsalt raha, et neid ära maksta. Siis sai aasta otsa ja me pidime pikendama nende arvete maksmistähtaegu,” meenutas ta. „Täna ma võin näitena tuua, et praktiliselt iga päev seisab meil arvelduskontol umbkaudu kaks miljonit eurot. Praegu võib öelda, et Pärnu linn ei ole mitte kellelegi jätnud tähtaegselt tasumata oma makseid.”
Ent tänavu sügiseks on olukord selline, et Kivimägi peab vastutama valijate ees veel paljude muude otsuste eest. Nende hulgas on palju kära tekitanud mullune ühistranspordi ümberkorraldus, võimetus leida Kalevi staadionile rikas kosilane, patiseis uue silla asukohaga ja viimasel kolmel aastal kestnud tee-ehitus.
„Peale eelmisi valimisi helistas mu eelkäija (Mart Viisitamm – L. T.), õnnitles valimisvõidu puhul ja ütles, et pärnakad ei hinda või ei armasta võimulolijaid. Ja ta siis prognoosis ka, kui palju ma järgmistel valimistel hääli saan – viis-kuus-seitsesada,” ütles Kivimägi. „Sellel on muidugi lihtne põhjendus – et iga otsusega, mis ma teen, tekitan ma endale vaenlasi.”
Kivimäele meeldib stereotüüpe murda. „Ja kui küsida, mis on pärnaka jaoks kõige rohkem muutunud, siis mina ütlen seda, et pärnakas ei häbene enam öelda, et ta on pärnakas,” arvas ta oma üheks kõige suuremaks saavutuseks. Eelkõige tunneb Kivimägi uhkust selle üle, et Pärnu linn on pankroti äärelt tagasi tulnud ja linna laenukoormus on oluliselt vähenenud.
„Ainuüksi sel aastal vähendame linna laenukoormust 4,2 miljoni euro võrra, mille tulemusena langeb linna laenukoormus 55,9% peale,” selgitas Kivimägi. „Sisuliselt kulutame me praegu igapäevategevustele suurusjärgus 100 miljonit krooni (6,5 miljonit eurot – L. T.) aastas vähem, kui seda tehti 2009. aastal.”
Ühistranspordi ümberkorraldus, kui 2012. aasta keskel muudeti kehva teavitustöö saatel nii liine, peatusi kui ka üldist süsteemi.
Kivimägi: „Uue süsteemi pluss on see, et bussid käivad tihemini, miinus on see, et teatud juhtudel pead ümber istuma. See harjumus inimestel puudus ja me läksime tegelikult inimeste aastakümnete pikkuste harjumuste kallale. See on tõsine risk ja ma usun, et meie nahutamine selle eest ei ole veel lõppenud.”
Kesklinna ammu planeeritud uue silla ehitamine on aastaid olnud päevakorras, kuid asukohtagi pole veel paika pandud.
Kivimägi: „Selle üle on üle kümne aasta vaieldud ja koalitsioonileppes võtsime realistliku eesmärgi otsustada ära see asukoht. [- - -] Põhikemplus käib selle üle, et [ühe varasema] volikogu otsusega ostetakse 4000 ruutmeetrit maad, maksumusega 13 miljonit krooni. Mina olen sellele variandile kategooriliselt vastu. [- - -] Aga kui sul pole isegi asukohta paigas, siis pole ka asja hakata ehitamiseks rahasid taotlema.”
