Pärnumaal hukkub kalurite võrkudes kümneid hülgeid
Sel kevadel on alates jääminekust kuni tänaseni riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Pärnu-Viljandi regioonile teatatud 37 surnud hülgest, kellest 25 leiti viimase nädala jooksul. Kaheksa hülge surnukeha leiti alles eile pärastlõunal.
Hülgekorjused avastati rannajoonelt Reiust kuni Valgerannani. LKK seire ja teadustöö spetsialist Ivar Jüssi ütles, et suure tõenäosusega on tegu kalavõrkudesse uppunud hüljestega, kelle kalurid on sealt välja visanud. Hülgekorjused kogunevad just Valgeranna kanti, sest seal on tegemist lahesopiga.
LKK töötajad toimetavad avalikest kohtadest leitud surnud hülged karudele mõeldud sertifitseeritud söögiplatsidele.
Surnult leitud kaitsealuste loomade koristamine on esimest korda LKK kohustus alates selle aasta märtsist, mil jõustusid looduskaitseseaduse muudatused. Varem tegeles sellega keskkonnateenistus või kohalik omavalitsus.
Hülged Eesti aladel
•• 2004. aasta aprillis tehtud loenduse järgi oli Läänemeres väljasuremisohus viigerhüljes ka Eestis väljasuremise äärel – nende arvukus oli jäänud tolleks ajaks 500 juurde.
•• Mullu aprillis korraldatud loenduse andmeil on olukord aga paranenud – nende andmete järgi elab Eesti vetes ligikaudu 1400 viigerhüljest.
•• Hallhüljeste asurkond on viimastel aastatel kosunud ligemale 2000 loomani.
•• Viigrid on soojade talvede suhtes tundlikud, sest saavad erinevalt hallhüljestest poegida ainult merejääle. Seetõttu oli selle aasta talv nende sündimuse jaoks soodne.
•• Kui jääle sündinud poegade normaalne suremus on arvestuste kohaselt ligemale viis protsenti, siis saartel ja laidudel hukkub haiguste ning lindude rünnakute tõttu kuni 30% hülgelapsi.
•• Eelmise aasta jooksul leiti Pärnu piirkonnast 40 surnud hüljest. Varasemate aastate kogemuse põhjal maksab ühe hülgekorjuse koristamine 2000– 4000 krooni.
