Pärnu maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Toomas Padjus ütles, et kuigi vähipüügihooaeg kestab 15. septembrini, on Pärnumaal lubatud hulk vähke juba veest välja tõmmatud. "Poolteise nädala jooksul anti Paadrema jõel nataga püüdmiseks välja sada ööpäeva jagu kehtivat luba, millega võis kokku püüda tuhat vähki," märkis ta.

Padjus nentis, et esialgu kavandati veelgi väiksemat vähilimiiti, kuid eelmise aasta püügiandmetele toetudes otsustati tänavu siiski välja anda sada luba. Sada krooni maksvad nataga püüdmise load kehtisid ühe ööpäeva, ühe nataga tohtis püüda kümme vähki.

Padjuse sõnul tuli suur vähipüügihuvi keskkonnaametile üllatusena. "Ilmselt on vähipüüdmine saanud samasuguseks lõbustuseks nagu jahipidamine," leidis ta.

Loaomanik kohustus andma keskkonnaametile püügiandmeid. "Kas püüti tuhat vähki, nagu maksimaalselt lubatud, selgub septembris, kui teeme statistikat," lausus Padjus.

Padjuse sõnul sel aastal rohkem lubasid välja ei anta, sest teisi vähiveekogusid peale Paadrema jõe Pärnumaal ei ole. "Teateid on selle kohta, et vähki leidub ka teistes veekogudes, aga täpsed andmed puuduvad. Igatahes ei ole need piisavad selleks, et püügilubasid väljastada," rääkis Padjus. "Kui siiski selgub, et kusagil veekogus leidub veel vähke, võtame seda järgmisel aastal arvesse," lubas ta.

Kaks kuud kestev vähihooaeg algas 15. juulil. Vähipüük on tasuline, erinevates maakondades maksab ööpäevane püügiluba 5-100 krooni.

Eesti kõige vähirikkamad veekogud asuvad Saaremaal, Pärnumaal ja Harjumaal, vähivarude puudumisel ei tohi neid tänavu püüda Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tartu- ja Valgamaal.

ENO-GERRIT LINK