Pärnus võideldakse mürgiseentega

Teisipäeval korjasid Pärnu Loodusmaja töötajad Pärnus Koidula pargis ära kõik väga mürgiseks peetava punaka narmasnuti (inocube patouillardii) nime kandvad seened ja seenejalad. Seen sisaldab rohkesti (6,4-8%) muskariini ning on teada rohkesti selle tarvitajate surmajuhtumeid.

"Varasuvel parkides seenel käies tuleb punaka narmasnuti kui väga ohtliku seeneliigiga tõsiselt arvestada," kirjutab raamat "Eesti narmasnutid". Pärnu Loodusmaja töötajad võitlevad iga päev Pärnus Koidula pargis uute mürgiseentega, et hoida ära järjekordseid õnnetusjuhtumeid.

Esmaspäeval põjustasid punakad narmasnutid Pärnus 19-aastasel naisel ja tema 23-aastasel abikaasal eluohtliku seenemürgituse koos hallutsinatsioonidega. Seeni korjasid noored Koidula pargis pühapäeva õhtul ning tarvitasid esmaspäeval. Vene rahvusest noor naine oli 2-kuuse lapsega kodus ja mees on töötu.

"Parkides pole küll enne seenel käidud," seletas üks loodusmaja töötaja. "üllatav oli see, et noored olid lisaks tõesti shampinjone meenutavatele väikestele seentele korjanud ka suuri oliivpruune ja vägagi ebameeldiva lõhnaga narmasnutte. Seenejalgade järgi otsustades oli see korralik seenelkäik."

"Ainus vahe teada-tuntud kärbseseentega on see, et üheks mürgisemaks seeneliigiks peetav punakas narmasnutt kasvab jaanipäeva-eelsel ja -järgsel ajal umbes kuu aega," ütles Pärnu Loodusmaja direktor Merike Palginõmm. Juuli teisest poolest alates narmasnutt enam ei kasva.

Surma ennetas kiire tegutsemine

"Kõige halvemat ennetas noorpaari kiire tegutsemine, sest nad hakkasid end halvasti tundma ja kutsusid kiirabi juba kümmekond minutit pärast seente söömist," seletas Pärnu haigla nakkusosakonna juhataja Krista Jaago. Noored püüdsid ise ka oksendamist esile kutsuda.

Mürgituse saanud noor naine viibis esmaspäeva öösel kriitilises seisus Pärnu vana haigla intensiivravi osakonnas tilgutite all. Käed-jalad jahtusid, kehatemperatuur alanes, keha kattus külma higiga. Hommikuks tema olukord paranes.

Mehe seisund oli kergem - tema nägi topelt ja valesid asju. Haiglasse tuli noorpaariga kaasa ka nende 2-kuune laps, keda polnud kuhugi jätta.

"Teisipäeva õhtul hakkasime ravimite mõju vähendama ja vaatame, kuidas nende organism iseseisvalt hakkama saab," ütles doktor Jaago. "Noored võtavad saadud mürgitust kui lõbusat vahejuhtumit ning loodavad õige pea haiglast välja saada." Arstide valve alla peavad nad siiski edasi jääma, sest seenemürgituse järelmõju on täheldatud ka päevade möödudes pärast kriisi.

"Seenemürgituse puhul vastumürk puudub, üritatakse tasakaalustada ainevahetus ning jälgida inimese tervist - südametööd, hingamist, võimalik on maksakahjustuste teke." Dr Jaago võrdles narmasnuttidest saadavat mürgitust sinihappest saadavaga. Letaalse lõpu põhjustabki maksakahjustus.

Seenemürgituse saanud inimesed pöördusid Pärnu haigla poole viimati poolteist aastat tagasi. Viimane surmaga lõppenud seenemürgitusjuhtum oli Pärnus 1985. aastal.

Mürgiseened nüüd ka Pärnus

Punakates narmasnuttides on piisavalt palju muskariini, mis põhjustab ka väikestes kogustes (paar lusikatäit seeni) väga tugevat mürgistust. Seni pidasid seeneraamatud punaka narmasnuti klassikaliseks leiukohaks Tartut, sealset Maarjamõisa ümbrust ja Raadi parki, samuti Tallinna parke ja kalmistuid (Siselinna kalmistu, Pirita). Sage on seene levik Prantsusmaal ja Shveitsis.

Pärnumaal on seda seent seni leitud ainult Audru pargist. Pole võimatu, et narmasnutte kasvab ka Pärnu Rannapargis, arvati loodusmajas. Kui varasematel aastatel välistas seente kasvamise parkides sage niitmine, siis nüüd see enam nii pole.

"üheks põhjuseks, miks inimesed punakat narmasnutti ei tunne, on see, et see on varasuvine seen, mida sügisestel seenenäitustel ei kohta," sõnas loodusmaja direktor. Kasvuaegade kokkulangevuse tõttu on punakas narmasnutt noorelt (valgena) ohtlikult sarnane kevad-võluheinikuga. Kuid viimase viljakeha jääb lõpuni üleni valgeks, on jahulõhnaga ning selle kübar pole kiuline.

Ohtlikult sarnane on narmasnutt ka noorte pilvikutega, kuid narmasnutid on oluliselt keegeljama kujuga. K. Kalamehe 1966. aastal ilmunud raamat "Seened" manitseb ettevaatusele just punaka narmasnuti lõigus neid, kes harrastavad parkidest suvel söögiseeni korjata.

PIRET TALI