Partsi valitsuse lubadused seavad riigieelarve ohtu
Kui võtta Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu lubadusi sõna-sõnalt, tuleb uuel valitsusel jagada laiali rohkem raha, kui riigi rahakott võimaldab. Rahandusministeeriumi optimistliku, enne Iraagi sõda tehtud prognoosi kohaselt laekub riigile tuleval aastal tuludena 44,4 miljardit krooni, mis on tänavusest viis miljardit krooni enam.
Kasvu neelab pensionitõus
Valdav osa sellest summast on ette ära jagatud. Suure osa eelarve kasvust neelab pensionitõus. Eestil tuleb tasuda ka kuni miljardi krooni suurune Euroopa Liidu liikmemaks ning suunata suuri summasid euroliidu abi-projekte kaasrahastamiseks. Oma osa nõuab ka kaitsekulutuste taseme säilitamise kohustus.
”Sõltumata sellest, milline koalitsioon hakkab koostama järgmise aasta riigieelarvet, on uute heade algatuste rahastamine väga piiratud,” ütles rahandusministri nõunik Anneli Rõi-gas. “Selleks vajalik raha tuleb kokku hoida millegi muu arvelt.”
Eelarve panevad tugeva koormuse alla tulumaksureform ja sünnitajatele emapalga sisseseadmine. Esimene veksel tähendab enam kui miljardi krooni ja teine kuni 500 miljoni krooni suurust miinust.
Õpetajale topeltpalk
Lisaks kavatseb uus kolmikliit tõsta kultuuri- ja haridustöötajate palka, tagada heale õpetajale topeltpalga ning kehtestada erinevad maksusoodustused. Viimased koalitsioonileppe punktid ei sisalda ei tähtaegu ega rahanumbreid.
Reformierakonna esimehe ja lahkuva peaministri Siim Kallase kinnitusel peab eelarve tasakaalu jääma.
“Me tuleme sellega toime,” väitis eile tõenäoline tulevane peaminister Juhan Parts. Tema sõnul lähtuti leppe koostamisel “finantsprojektsioonist” ja rahandusministeeriumi nelja aasta eel-arveprognoosist.
##Mitmed palgatõusud ja lisarahastamise lubadused kirjutati leppesse sisse põhimõttena, millele peavad eelnema kogu süs-teemi sisesed ümberkorraldused. Õpetajate puhul ei saa rääkida ühest kuupäevast, mil nende palk mingi protsendi võrra tõuseb, selgitas Parts.
Kolme erakonna liidrid polnud eile valmis võimulubaduste kogumaksumust ütlema.
Rahandusministeerium ennustab 2005. ja 2006. aastaks riigi rahakotile kergemaid aegu. Erinevalt 2004. aastaks prognoositavast 600 miljonist kroonist “vabalt jaotatavast rahast” peaks need summad lähitulevikus suurenema vastavalt 2,2 miljardi ja 2,4 miljardi krooni võrra.
Ausalt ja argumenteeritult
Koalitsioonileppe lisa järgi kohustuvad kolme R-i valitsusliidu poliitikud selgitama avalikkusele ausalt ja argumenteeritult oma tegevust ja otsuseid. Võetud kohustusega jäid erakondade liidrid eile aga pisut kimpu.
Ajakirjanikud soovisid Res Publica esimehelt Juhan Partsilt konkreetseid selgitusi erinevate võimuleppe punktide sisulise tähenduse ja nende maksumuse kohta. Parts vastas pikalt ja ohtrasõnaliselt, ent ei avanud lubaduste elluviimise lahendusi.
Ajakirjanikele jäi arusaamatuks, kuidas uus võim “välistab olukorra, kus riskiperele mõeldud sotsiaaltoetus ei jõua lapseni”. Partsi selgitusest jäi kõlama, et selles peab kasvama õpetajate ja kooli roll.
Küsimusele, mil moel seab uus valitsus alkoholi kättesaadavusele rangemad piirangud, ei kippunud esialgu ükski parteijuht vastama. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul on asjal kaks tahku. Need puudutavad tema sõnul nii salaviina, millega tuleb eeskätt võidelda, kui ka legaalset alkoholi. “Aga purju teevad nad ühtemoodi,” ütles ta. EPL
