Pass muudab vabatahtlikud tööandja jaoks nähtavaks
Vabatahtliku tegevuse arenduskeskus (VTA) tegeleb koostöös riigiga vabatahtliku passi väljatöötamisega, mis annab võimaluse mittetulundussektoris saadud kogemusi ja oskusi tööandjale paremini selgitada.
VTA juhataja Tuulike Männi sõnul tuleb sageli ette, et tööotsijad ei juhi tööandja tähelepanu enda tehtud vabatahtlikule tööle, vaid jätavad märked selle kohta alles elulookirjelduse lõppu.
„Meie enda kogemus näitab, et kui otsisime juhtimiskogemusega inimest, tulid CV-d, kus töökogemuste all seda näha ei olnudki. Aga alles rubriigis „Hobid” oli kirjas, et kandidaat oli vabatahtlikes ühendustes ja MTÜ-sektoris mõnda projekti juhtinud,” rääkis Mänd. Enamasti ei oskavat ka tööandja Männi sõnul vabatahtliku töökogemuse kohta küsida.
Vabatahtliku passi pannakse kirja tegevuse aeg, peamised ülesanded, saadud kogemuste analüüs, organisatsiooni iseloomustus vabatahtlikule ning vabatahtliku hinnang organisatsioonile. Praegu on passi tööversioon ministeeriumides ülevaatamisel ning sügisest alates peaks olema võimalik seda ka kasutama hakata.
Pea pool Eesti elanikest
Mänd lisas, et vabatahtlik töö peaks olema samaväärne palgatööga, eriti siis, kui suuremate organisatsioonide juures on täidetud korraldaja või projektijuhi rolli.
Tiitliga „Aasta vabatahtlik 2008” pärjatud Monika Rusingu sõnul on vabatahtlik töö päästereservrühmas tulnud kasuks ka palgatööle. „See on organiseerimine ja juhtimistöö, mida saad tasuta proovida,” ütles Rusing. Koos oma kahe koeraga on Rusing juba kolm aastat pidevalt valmis väljakutsetele reageerima. Enamasti saab koertega reservrühm kutse siis, kui mõni marjuline on metsa eksinud või lahvatanud metsatulekahju.
Rusingu sõnul mängis praeguse palgatöökoha saamisel lemmikloomatarvete müügiga tegelevas ettevõttes olulist rolli ka vabatahtlik tegevus, sest tulevane ülemus oli temaga tuttav just koertespordi ja reservrühma tegemiste kaudu.
VTA eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et Eestis on vabatahtlikku tööd teinud 47 protsenti elanikest.
Kommentaar
Janika Kuusik
Elioni personalidirektor
Elioni jaoks ei ole vahet, millises sektoris on kandidaat konkreetse töö jaoks vajalikud oskused ja kogemused omandanud. Oluline on inimene ise, tema hoiakud, väärtushinnangud, potentsiaal ja saavutused. See, kas ta on oma senise töö eest ka palka saanud, ei ole tähtis. Pigem on see just väga tervitatav, kui inimene on aktiivselt vabatahtlikuna töötanud. See näitab, et talle lähevad teatud teemad väga korda, ta on pühendunud.
Selles kontekstis on vabatahtliku pass minu meelest väga hea mõte ning annab ka potentsiaalsele tööandjale parema pildi sellest, millise inimesega tegemist on. Sageli ei oska inimesed oma tugevusi esile tuua ega pea võib-olla vabatahtliku tööd samaväärseks palgatööga. Inimesed, kes ka tänases keerulises majandusolukorras leiavad võimaluse vabatahtlikuna tegutseda, väärivad erilist kiitust.
