Patarei vanglast põgenes kaks vangi /uuendatud kl 18.08/
Toomas Voitka (ei ole vendade Voitkade sugulane) ja Imro Kirsipuu põgenesid täna öösel vangla haiglast. "Imro Kirsipuu oli vanglatest põgenemiste eest saanud vabaduskaotuse 13 aastat. Varem oli ta süüdi mõistetud kuriteo organiseerimise eest. Toomas Voitkal oli karistus varavastaste kuritegude eest 4,5 aastat," ütles Tallinna keskvangla direktori Nikolai Kask Eesti Päevaleht Online'ile.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul ei ole põgenenud kurjategijaid veel tabatud, kuid selleks on käivitatud operatsioon. "Tavaliselt on vangide kättesaamine võtnud paar-kolm päeva," ütles Herodes.
Toomas Voitka (22) ja Imre Kirsipuu (23) olid mõlemad hiljuti Murru vanglast keskvangla haiglasse psühhiaatrite ravida toodud. "Toomas oli meil 13. septembrist ja Imro 20. septembrist. Eile õhtul polnud nende käitumises midagi kahtlast märgata, muidu oleks mulle öeldud. Nüüd hommikul pool kaheksa kuulsin põgenemisest - täielik üllatus," rääkis Kask.
Kolm aastat nn Patarei vanglat juhtinud Kase sõnul pole tema ajal keegi veel putku pistnud. "Põgenejatega ühes toas oli veel kolm meest, nemad jäid alles, olid arusaajad," ütles Kask. "Eks ongi nii, et vanglast ei põgeneta ja siis haiglast pannakse jooksu."
4,5-aastase vanglakaristuse saanud Voitka on süüdi mõistetud 1999. aasta oktoobris Jõgeva maakohtu poolt, Imro Kirsipuu on saatis 1999. aasta aprillis 13-aastaks vangi Harju maakohus.
Kurjategijaid otsib vanglate julgeoleku osakond, keskvangla algatas distsiplinaarjuurdluse ja teatas juhtunust piirivalvele ja politseile. Vangladirektor põgenikke ohtlikeks ei pea.
Teadaolevalt põgenes kurjategija Patareist viimati 1999. aasta suvel. Päev varem maohaiguse üle kaevates end Ämarist Patarei haiglasse uuringutele tuua lasknud röövel Rein Viitkar (tollal 29) esitas vanglast pääsemiseks kambrikaaslase dokumendid ning jalutas rahulikult väravast välja. Mees tabati nädala pärast.
Viitkari põgenemine näitas, et kõige põgenemisohtlikum vangla on Patarei ning kurjategijatel isegi kinnise reziimiga vanglas täieliku suhtlemisvabaduse tõttu lihtne põgenemist korraldada. Toonase vanglate ameti töötajad nimetasid Patareid läbisõiduhooviks, sest sealt käivad läbi kõik eeluurimise all olevad kinnipeetavad ning selle haiglas ravitakse kõigi teiste vanglate haigeid.
Keskvangla on kinnist tüüpi eeluurimisvangla, kus justiitsministeeriumi andmetel kannavad karistust kõik eluaegse vabadusekaotusega karistatud 26 inimest. Majandussalgas töötavaid süüdimõistetuid on 102. Neid on karistatud põhiliselt varguste eest. Eeluurimisaluseid on vahi all 900. 85% vahialustest moodustavad eestlased ja venelased, keda on peaaegu ühepalju. Ülejäänud 15% hulgas on enim ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi, mustlasi, armeenlasi, tatarlasi.
