Patsiendi ainus päästerõngas on hea ja tutvustega perearst

 (58)

Patsiendi ainus päästerõngas on hea ja tutvustega perearst
Tallinna perearsti Anneli Kalle-Talviku sõnul on tegemist ebanormaalse situatsiooniga, kus arstiabi korraldamine on jäänud tegevarstide hooleks.Marko Mumm

Haiglate lepingud pole oluliselt vähenenud, kuid eriarsti jutule enam lihtsalt ei saa.

Kuigi haiglate lepingute mahud on möödunud aastaga võrreldes vähenenud vaid viis protsenti, on perearstide hinnangul patsientide eriarstile pääs oluliselt halvenenud.

Paide perearsti Ingrid Aldi jaoks kerkis küsimus, mis toimub ja kas rahad on otsas, kolm-neli kuud tagasi. „Helistasin haigekassasse ja küsisin: kas haiglate lepingud on täna väiksemad kui 2007. Mulle vastati: ei ole. Aga mina kui perearst ütlen, et raviteenuse kättesaadavus on palju halvem kui 2007,” kinnitas Alt.

Ta kirjeldab situatsiooni, kus kiirabi viis haige erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kust raske haige viidi edasi hooldushaiglasse. „Sealt helistatakse perearstile ning öeldakse: kas teie arvel võib analüüse teha. Aga ma ei jäta ju oma haiget analüüsideta. Siis saan vähemalt tõestada, et ta kuulub aktiivhaiglasse,” ütles Alt. Tema sõnul ei võta haiglad inimesi lihtsalt osakondadesse sisse.

Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul on eriarstiabi ravijuhtude arvu võrreldes näha, et 2009. aastal on esimese kuue kuuga osutatud kaks protsenti vähem ravijuhte kui 2008. aasta I poolaastal. „Selle aasta eelarve on võrreldes 2007. aasta eelarvega suurem,” kinnitas Koppel.

Samal teemal:

Kas ja kuhu siis raha kaob, ei oska Alt öelda. Küll ütleb ta aga, et praegu on inimese ainus lootus hea perearst, kes oma tutvuste kaudu suudab inimese järjekorras ettenähtud ajast varem eriarsti visiidile saada. Teine variant on see, et patsiendil endal on tutvusringkonnas arstid. Ametlikke teid kasutades peab abi vajav haige oodata kuid. „Ärgu tulgu keegi viskama tõrva perearstide peale, kes täna kõik selle supi ära peavad helpima,” ütles Alt.

Sama meelt on ka Tallinna perearst Anneli Kalle-Talvik. Mitmed tema patsiendid saaksid saatekirjaga eriarstile alles uuel aastal ning seetõttu paneb Kalle-Talvik eriarstile kirja ainult need plaanilised haiged, kellel on kõik normaalselt kulgenud ja vaja on vaid täpsustada ravitaktikat või teha planeeritud uuringuid. „Aga sellise juhtumiga, kus inimesel tekib kiiremat lähenemist vajav haigus, on mulle öeldud, et selleks aastaks aega ei saa. Samas pole tegemist EMO patsiendiga. Erakorraline abi on ainult üks meditsiini osa. Sinna saab enam-vähem ligi. Siis tuleb tükk tühja maad – abita jäävad just need patsiendid, kel oleks vaja pääseda 7–30 päeva sees arstile, kauem nende seisund ei kannataks. Perearstid on ammu välja pakkunud saatekirjade süsteemi ümberkorraldamist, aga millegipärast ei ole huvi ei haiglatel ega haigekassal. Kuna mina võitlen oma patsientide eest, helistangi ma oma tuttavale eriarstile, kellel on nagunii palju tööd aga kes püüab mind siis aidata,” kirjeldas Kalle-Talvik viimase aja tüüpilisi situatsioone.

Tema sõnul on tegemist ebanormaalse situatsiooniga, kus arstiabi korraldamine on jäänud tegevarstide hooleks, kuid nii see olema ei peaks. „Järjekorrad on justkui lubatud pikkusega, aga ikka arstile ei saa! Samas ei saa ka süüdistada seda, et patsiendid tahavad ainult teatud arstide juurde. Sellel on kindel põhjus, keegi ei taha saada kehvemat abi. Miks nii on, et mõne arsti juurde pole järjekordi? Sellise juurde ei julge ka perearst oma haiget saata! Suunan selle arsti juurde, kes haigega tõesti heal tasemel tegeleb.”

Ingrid Aldi sõnul on haiglates kadunud arsti intuitsioon ja ning tegelikkuses valitseb Eestis ja arstkonna seas hoolivuse kriis.

Haiglate liidu ja Pärnu haigla juht Urmas Sule leiab, et kindlasti on probleeme. „Järjekorrad on natukene pikemad ja kättesaadavus on natukene halvem, aga katastroofilist olukorda küll pole,” kinnitas Sule. „Aga seda ma küll ei usu, et erakorraline meditsiiniabi jääb osutamata. Haiglauks, sõltumata sellest kui suur on leping haigekassaga, on avatud ööpäev läbi,” lisas ta.

Üks veresoontekirurg nentis, et osaliselt põhjustavad järjekorrad perearstid ise, kes saadavad eriarsti juurde mitteprofiilseid haigeid. „Täna võtsin vastuvõtus vastu 18 patsienti, kellest viis olid mitteprofiilsed,” tõi kirurg näite. Ta lisas, et vahel annavad perearstid saatekirja väga kergesti.

Samas möönis kirurg, et olukord, kus tõsise hädaga, kuid samas erakorralist abi mittevajav, patsient pääseb eriarsti vastuvõtule alles jaanuaris ning sealt võimalikule lõikusele omakorda kolme kuu pärast, pole normaalne.

Evelin Koppeli sõnul võivad pikkade ravijärjekordade põhjused olla näiteks ressursi nappus (arstide vähesus, ruumide ja aparatuuri vähesus), inimesed on registreerinud end kindla arsti juurde, nn tühjad visiidid, ehk inimene jätab kokkulepitud visiidile ilmumata ning juba ravi saavate järelkontrolli ja korduvat visiiti ootavate patsientide hulk järjekorras.

Kalle-Talviku sõnul on küsimus haigla ja eriarstiabi rahastamissüsteemis. „Täna on eriarstiabil võimalus ja oskus palju suurem, kui haigekassa suudab maksta. Arstid istuvad aga tühjade kätega. Sest kui raha ei ole, siis nad ei võta patsiente vastu ja siis ei tehta ka uuringuid. Samuti on töö haiglates kohati nõrgalt korraldatud, aga eriarst seda ise muuta ei saa – vaja on haigla juhtkonna tahet. Arstid tahavad aidata aga nad ei saa,” nentis Kalle-Talvik. „Samas ei ole kuulda, kuidas haigekassa või raviasutused on lahendanud nn tühjade visiitide probleemi – jääb mulje, et meditsiin on meie inimesele liiga odav, kui kergekäeliselt minemata jäetakse! Olen töötanud Soomes, kus sellist asja pole, et arsti aeg läheb raisku.”

Ta avaldas lootust, et meditsiini rahastamist ei puuduta. „Kui poodides on inimesi vähem, saab müüjaid koondada, aga meditsiinis patsiente vähemaks ei jää. Vastupidi, sellistel keerulistel aegadel tuleb neid juurde.”


Kindlasti on probleeme

„Kui patsient ei saa soovitud ja õigustatud arstiabi, on see kindlasti probleem,” tõdes arstide liidu juht Andrus Mäesalu. Ta möönis ka, et kindlasti lõpetavad mõnedes haiglates kirurgid töö juba lõunaks, kuigi neil oleks jõudu teha operatsioone näiteks kella neljani. „Aga see ei tähenda, et raviasutuses midagi valesti oleks. See on raviasutuse töökorraldus lähtuvalt haigekassaga sõlmitud lepingu tingimustest.”

Mäesalu viitas sellele, et igal raviasutusel on omad lepingud, kus erialati kirjas juhtude maksumused. Sellest tulenevalt ka erisused haiglate vahel.

EMO-st Mäesalu sõnul üldjuhul ikkagi aga kedagi ära ei saadeta, sest see on juba arsti ja tema tööpõhimõtetega vastuolus. „Seal tehakse otsused patsiendi seisundist lähtuvalt ja kui ta haiglaravi vajab, siis ta haiglasse ka paigutatakse. Erakorraline arstiabi on meie riigis ikka hästi tagatud,” kinnitas Mäesalu.

Ta lisas, et probleem võib olla ka selles, kuhu perearstid oma patsiente saadavad. „Kas eriala võimalused ja perearsti huvid langevad kokku,” selgitas Mäesalu.



Kommentaar

Kokkuhoid väljendub pingena

Urmas Sule

Haiglate liidu ja Pärnu haigla juht:

Kokkuhoid tervishoiusüsteemis väljendub pingena ja see ei teki poliitilise otsuse langetajate tasandil, vaid arsti-patsiendi-õe tasemel. Pärnu haiglas on eelarvekärped probleeme tekitanud, sealhulgas ka väikest probleemi kättesaadavusega: kui raha tõmmatakse kokku ja järjekordi pikendatakse, siis on probleem alati.

Seda ma aga küll ei ütle, et arstiabi kättesaadavus selle aasta eelarvekärbetega oleks sellisel tasemel, et arstiabi kvaliteet oleks reaalselt löögi all. Jah, järjekorrad on natukene pikemad, erialati on see erinev ja kindlasti on kättesaadavus natukene halvem, aga et ta oleks katastroofiliselt halvem, seda küll mitte.

Esmapilgul tundub kõik lihtne: tahad hoida arstiabi kättesaadavust, langeta hinda. Aga siis jõuame tulemuseni, et mingil hetkel hakkab arstide väljaränne kasvama. Ning see on tulevikule mõeldes väga must stsenaarium.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare