On reede hommik ja põnnid on just lõpetanud eestikeelse hommikuringimängu, kus neil tuleb plaksutada, juhul kui õpetaja nimetab rõivaeseme, mis talvel selga pannakse. Ehkki eestikeelses mängus osalevad ka emakeelena vene keelt kõnelevad lapsed, pole kõrvaltvaatajal sugugi lihtne aru saada, kes lastest keelt mõistab ja kes mitte. Sõna „karvamüts” ajal plaksutab nagunii ainult umbes kolmandik lapsi, ülejäänud on ametis fotograafi uudistamise või kõige muu huvitavaga, mis ümberringi toimub.