Pea kõik Erna retke võistkonnad on finišisse jõudnud
„Saaremaa naiskodukaitse on finišeerunud, aga Võrumaa naiskodukaitsjad on veel metsas. Tahaks ära oodata, kuni nad edukalt lõpetavad,“ kirjeldas Reitelmann.
Mõned võistkonnad on Reitelmanni sõnul võistluse ka katkestanud. Retke jätsid pooleli esimene ja kolmas Hollandi võistkond, samuti Saksamaa võistkonnal. „Öösel katkestas Kirde kaitseringkonna võistkond,“ lisas Reitelmann, kirjeldades, et üks võistkonna liige sai kerge vigastuse ja katkestas. „Nad lasid kolmekesi edasi, aga lõpuks otsustasid siiski katkestada,“ ütles Reitelmann.
Seevastu mõlemad Taani võistkonnad, kes kohale tulid, on praeguseks edukalt finišis. „Üks Taani võistkond, kes ennast üles andis, jäi tulemata, sest nad saadeti Afganistani,“ lausus Reitelmann. Finišis on ka mõlemad Soome võistkonnad.
Välismaalastele teeb retke raskeks Eesti maastik
„Olen kuulnud välisvõistlejate käest, et neile meeldib pigem asja tehniline pool, kus läheb tarvis rohkem oskusi, mitte tuima füüsilist vastupidavust, mis on kaugluure juures sama tähtis,“ kirjeldas Reitelmann. „Nende jaoks on Eesti maastik neetult raske läbida. Mehed, kes on tulpide maalt pärit, ei ole sood ega raba näinudki, kuigi tegemist on merejalaväega.“
Seni on eestlaste ja soomlaste eelis maastikul selge olnud, rääkis Reitelmann. Maailma ühe raskema patrullvõistluse maine on Erna retkele toonudki Eesti keeruline maastik.
„Patrullvõistlusi toimub maailmas päris palju, Euroopas ja mujal ka, kuid meie maastik muudab selle nii eriliseks. Oleme merepinnale nii lähedal,“ selgitas Reitelmann. „Kesk-Euroopas on teised raskused.“
Reitelmanni sõnul on välismaalt Erna retkele tulnud professionaalsed sõdurid on tihtipeale üllatunud ka Eesti looduse ilust. „Huvitav, et sõjaväelastel ka selle jaoks silma jätkub,“ ütles ta.
Erna tuntus võib olla mõju avaldanud sellele, et räägitakse ja võetakse rohkem osa ka teistest sarnastest üritustest – Scoutsrännakust ja Kõrgema Sõjakooli patrullvõistlusest – möönis Reitelmann vastuseks Päevaleht Online’i küsimusele.
„Kõrgemas Sõjakoolis on patrullvõistlus osa õppeprotsessist, samuti saavad reservohvitserid seda õppe käigus niikuinii, kuigi mitte nii radikaalselt kui siin,“ rääkis Reitelmann. „Lisaks korraldame Erna rahvamatka, mis ei ole ka üldse kerge asi. Tänavu osalesid sellel paar mu tuttavat, sellised, kes ikka kolm korda nädalas trennis käivad. Pärast ütlesid, et olid sellest tavamatkast ikka päris läbi.“
Eestist võistlevad Erna retkel tänavu lisaks nimetatutele kaks Kõrgema Sõjakooli võistkonda, piirivalveamet, Kuperjanovi jalaväepataljon, kaitseväe logistikakeskus, Kaitseliidust kaks Tartu maleva võistkonda, kolm Tallinna maleva võistkonda, Järva malev, Võru malev, Põlva malev ning Harju malev. Kaitseliidu Harju malev on välja pannud ka võitlejad, kelle kanda on vastutegevuse tegemine võistlejatele.
