Viimsi abivallavanem Endel Lepik ütles, et näiteks Viimsi valla teedest tuleks esmalt ära märkida Ranna tee kergliiklustee ehitus, mis ühendaks Viimsi Piritaga. „Elanikele peab tekkima võimalus jõuda nn promenaadile, et liikuda ümber Tallinna lahe,” sõnas Lepik. Teiseks on Lepiku sõnul kavas rajada nn Pärnamäe kergliiklustee, mis ühendaks Mähe aedlinna Viimsi ja Haabneeme alevikuga. Lisaks sellele on oluline Leppneeme sadama suuna kergliiklustee, mis ühendaks Randvere tee ja Reinu tee kergliiklustee.

Rohelised kiirteed

Rae vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et nende prioriteet oleks ühendada Tartu maanteel olev kergliiklustee Peetri külaga ja ka Pirita–Ülemiste kanali hooldusteega. „Siis saaks rattaga turvaliselt sõita Jürini,” märkis ta. Uukkivi sõnul on vald Tallinnaga kunagi arutanud ka jalgrattatee rajamist ümber Ülemiste, ent kuna Ülemiste järve kaitseala on laiendatud, ei pruugi see võimalikuks osutuda.

Rae vallas on kergliiklusteed rajatud peamiselt uusasumitesse, tänavu rajati koos maantee­ametiga Aruküla tee äärde kuni Pajupea külani kergliiklustee, mis võttis valla eelarvest 13 miljonit krooni. Praegu saab Rae vald koos teiste omavalitsustega Ühtekuuluvusfondist raha Assakule kergliiklustee rajamiseks.

Tallinna objektidest on olulisemaid Rannamõisa lõik, mis loob ühenduse juba olemasoleva Tabasalu–Muraste ühendusega. Männiku kergliiklustee jääb nii pealinna kui ka Saku valla territooriumile ning ühendab pealinnaga Saku valda läbiva ja Raplamaal Aespa külani ulatuva 14,5 km pikkuse kergliiklustee lõigu. Lisaks seob Valdeku tänava ja Viljandi maantee kergliiklustee Rae ja Kiili valla rattateed Tallinna omadega.

Algatuse „Eesti rattarikkaks!” koordinaator Mari Jüssi ütles, et vaatamata linna äärealade arendamisele on kesklinna potentsiaal kasutamata. „Vaja oleks võimalikult vähe katkestusi – näiteks tuleks ette võtta raudteeäärse rattakoridori loomine kesklinnast Laagrisse. Mujal nimetatakse neid rohelisteks kiirteedeks,” selgitas Jüssi. Niimoodi oleks võimalik pikemaid maid sõita ka neil, kes eelistaksid jalgrattaga teistest omavalitsustest näiteks kesklinnas tööl käia. Ta ärgitab nii linna kui ka teisi omavalitsusi kodanikuühendustega senisest suuremat koostööd tegema.

Ligi miljard krooni Euroopa toetust

Tosin omavalitsust

Kolm ühendusteed

•• Linnaliste piirkondade arendamise programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

•• Programmi eelarve Euroopa Liidu eel­arveperioodil 2007–2013 on 886 miljonit krooni.

•• Toetuse eesmärk on avaliku linnaruumi arendamine, linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine ning keskuste ja tagamaa parem funktsionaalne sidumine. Toetust kasutatakse Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Pärnu, Saue, Tallinna ja Tartu linnas ning Viimsi, Harku, Jõelähtme, Jõhvi, Kiili, Rae, Saku ja Saue vallas.

•• Alates septembrist 2009 osaleb Tallinn projektis „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine”, mis kujutab endast kümne Harjumaa omavalitsuse ühist ettevõtmist. Selle raames ehitatakse Tallinna kolm kergliiklusteed, mis seovad Tallinna lähivaldadega. Projektis osalevad Maardu linnavalitsus, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald ning Tallinna linn.

•• Rattateede arendamine Tallinna kesklinna piirkonnas sõltub linna eelarves eraldatavatest vahenditest, öeldi linna kommunaal­ametist.