Tallinna keskkonnastrateegia peaks idee poolest olema tähtis alusdokument, mis reguleerib kogu Tallinna kui ligi 400 000 elanikuga linna keskkonna valdkonnas toimuvat. Selle 2010. aastani kehtinud versioonis nähti ette, et arendussurvet linna elukeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust rikastavatele rohealadele on võimalik vähendada, soodustades ehitamist räämas jäätmaadele. Paraku areng nii ei kulgenud ja praeguseks on paljud looduslikud rohealad muudetud ehitusmaaks, eeskätt era- ja kortermaju täis ehitatud.

Näiteks Tallinna rohealade planeeringu järgi on viimastel aastakümnetel juba täis ehitatud või siis hoonestamisel ligikaudu 16 protsenti linna piiresse jäävatest metsadest. Kõige enam on sealjuures rappida saanud näiteks Haabersti ja Pirita, vähemal määral ka Nõmme metsad.

Samal ajal on ka uues keskkonnstrateegias selle koostajad märkinud, et pealinna metsaaladele, rohumaadele, rabadele ja kõigile muudele looduslikele aladele ehitamiseks suureneb surve edaspidi veelgi, sest paljud rohealad on läinud vahepeal eraomandisse ja need muudetakse kinnisvara arendamise eesmärgil peagi ehitusmaaks. Probleemi süvenemise vältimiseks peaks asjatundjate hinnangul linnaruumi planeerimine muutuma senisest läbimõeldumaks ja tehiskeskkonnaga võrdväärselt peaks arvestama ka looduskeskkonda.

Kahaneb liigirikkus

Elurikkuse ekspert Lauri Klein nentis, et ühes rohealade pind­ala vähenemisega kahaneb üldjuhul ka linna elu- ja liigirikkus – eriti siis, kui majade alla jääb mõne kivisema linnaosa roheline lapike. Liigirikkas aedlinnas, näiteks Nõmmel, ehitustegevus piirkondlikku linnaloodust nii palju ei mõjuta.

Klein osutas ühtlasi, et kuna Tallinn on väga stiihiliselt arenenud ja peaaegu miski pole laie­ma eesmärgi päraselt planeeritud, on linnas ka väga raske luua ühtset rohealade võrgustikku.

„Rohelust on Tallinnas tegelikult palju, kuid enamik sellest jääb linna servaaladele,” tähendas Klein. Ometi on just servaalade metsad ehitustegevuse tõttu kõige enam kannatada saanud.

Tallinna linnakeskkonna rohelisemaks muutmise nõksudest tõi Klein välja nn asenduspuude istutamise nõude. Nimelt peab praeguse korra järgi iga elujõus raiutud puu asemele istutama selle kasvukohast, liigist ja teistest puu väärtuslikkuse hindamisel arvesse võetavatest parameetritest sõltuva hulga uusi puid. Teada on näiteks üks markantne juhtum Nõmme linnaosast, kus majaehitusele ette jäänud kaheksa elujõulise männi asemele tuli maaomanikul istutada koguni 140 uut puud.

Ühe rohelust piirava tegurina tõi Klein välja nõude, et kui keegi soovib näiteks elumaja renoveerides sellesse kortereid juurde ehitada, tuleb maja hoovi ka vastaval hulgal kindlate mõõtudega parkimiskohti juurde teha. Ehk sisuliselt tuleb roheline majahoov autode tarbeks ära sillutada.

Nõmme on kõige metsasem linnaosa

•• Tallinna metsade pindala küünib ligikaudu 2500 hektarini. Linnaosadest on kõige metsarikkamad Nõmme (34% puistute pindalast), Pirita (26,3%) ja kesklinn (20,4 %), metsavaesemad linnaosad on aga Lasnamäe (2,4%) ja Kristiine (0,6%). Peamise osa Nõmme metsadest moodustavad Pääsküla raba ja sellega piirnevate alade puistud, Pirita linnaosa metsadest Kloostrimetsa ning kesklinna metsadest Aegna saare ja Ülemiste järve äärsed puistud.

•• Linnametsi peetakse väga tähtsaks, kuna neil on peale vee- ja pinnasekaitselise väärtuse ka teaduslik, rekreatiivne, esteetiline ja kultuuriline tähtsus.

•• Tallinna rohealad on koduks isegi kaitsealustele liikidele. Näiteks üle-eestilise tähtsusega eriti ohustatud taimeliikidest kasvab Tallinnas mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum ssp. lanatum), mille ainus kasvupaik asub Maarjamäe klindi servas. Samuti veel mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), mis kasvab Vabaduse pargis kuivas männikus. Teadaolevalt on see mägi-seaherne kasvupaik praegu ainus nii arvukas liigi populatsioon Eestis.

•• Haruldasematest taimeliikidest kasvab Hiiul Pääsküla metsas ja Pirital Kloostrimetsas ka kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum).

•• Tallinnas on üle kuuekümne pargi, lisaks veel rohkesti väiksemaid haljasalasid.

•• Igal aastal annab linn välja keskmiselt 12 000 puuraiumise luba, kuid avalikku ruumi istutatakse samal ajal kuni 1400 uut puud ja ligi 3000 põõsast.