Selle aasta lõpuni jäävad kehtima paber- ja märtsini ka ID-pilet, kuid pikemas perspektiivis saab inimene laadida oma viipekaardile kindla summa või maksta perioodipileti eest ning süsteem arvutab sellest sõitu registreerides summa maha.

Uue süsteemi looja Ühendatud Piletid AS-i tegevjuhi Kristjan Konksu sõnul paigaldatakse 21. septembriks kõigisse, umbes 700 Tallinna ning Harjumaa bussi, trammi ja trolli kokku üle 2000 piletilugeja, mis kujutavad endast oranži ja musta värvi plastmassist masinaid. Nende ees kaarti viibutades registreerivad need inimese sõidu ja näitavad, kui kaua see veel kehtib või kui palju raha sel järel on.

Septembris on inimestel võimalus soetada endale ligi 170 müügikohast, näiteks R-kioskitest, Eesti Posti müügipaikadest, Maximast või Selverist, kaks eurot maksev ühiskaart. Seejärel saab täpselt sealsamas, telefoni või ka interneti teel laadida kaardile endale sobiva summa või perioodipileti. Nende hinnad on võrdsed harilike ID-piletite maksumusega.

Nimeliselt jälgima ei hakata

Ühissõidukisse astudes leiab inimene piletilugeja iga ukse juurest ning registreerib oma sisenemise. Väljudes pole vaja enam kaarti viibutada.

Üheks uue süsteemi plussiks ongi Konksu väitel see, et septembrist on võimalik jälgida seda, kui palju inimesi kindlate bussidega sõidab, ja nii ka ühistranspordiliine ümber korraldada.

Elektrooniline süsteem on ka odavam kui praegune paberpiletite trükkimine ja levitamine. Kokku lähevad seadmed, nende paigaldamine, operaatorite teenustasud jm maksma 4,6 miljonit eurot.

Transpordikorraldajad soovitavad inimestel siduda oma ühiskaart isikukoodiga, et kaardi kaotamisel saaks klient raha ja soodustused tagasi. Konksu sõnul aga ei hakka keegi inimeste liikumist nimeliselt jälgima. „Selleks puudub vajadus, sest vaatleme ikkagi liine tervikuna, võib-olla vaid politsei võiks sellise info vastu huvi tunda,” ütles ta. Teise inimese kaardi kasutamist aitab Konksu väitel ennetada see, et isikulisele kaardile raha laadides tuleb esitada ka pildiga dokument.

Harva sõitjatel on odavam soetada üksikpilet, kuid neilt, kes liiguvad päevas mitmeid kordi, ei hakata rohkem kui päevapileti suurust tasu nõudma.

Validaatorid on toodetud koostöös Eesti firmaga Artec Design.
Plastmassist lugejad on kujundatud ümmarguseks, et need poleks inimestele ohtlikud. Esimesed lugejad on sõidukites teisipäevast, kuid enne 21. septembrit neid kasutada ei saa.

Ühiskaarte on tellitud 300 000. Heaks näiteks on ka SEB ISIC-kaart ning kümmekond Tallinna ja Harjumaa kooli, mis hakkavad sellest aastast välja andma kiibiga õpilaspileteid, mis toimivad ühtlasi ka sõidukaardina.



ÜHTNE PILETIMÜÜGISÜSTEEM

Tulevikus toimiks piletikaardina nutitelefon

Käivad läbirääkimised, et luua ühtne piletimüügisüsteem kogu Eesti ühistranspordile. „Tallinna ja Harjumaa süsteem on esimene pääsuke, kuid ühiskaarti saab laiendada üle Eesti,” kinnitas Ühendatud Piletid AS-i tegevjuht Kristjan Konks. „On lootus, et järgmisel aastal lisandub süsteemi uusi maakondi ja linnu.”

Tuleva aasta esimesest poolest tekib võimalus piletikaardina kasutada ka uusi puutevabu pangakaarte MasterCard PayPass ja Visa PayWave.
Edaspidi on kavas siduda piletimüük ka NFC nutitelefonidega, seega saaks bussi sisenedes end registreerida juba sellega. Konks ei välistanud ka seda, et tulevikus, kui ID-kaart toimiks distantsilt loetava kiibiga, saaks sedagi piletina kasutada.

Kui järgmisest aastast peaks ühistransport olema tallinlastele tasuta, siis saab seda lihtsalt hallata ka uue piletimüügisüsteemiga. Kel on tasuta sõiduõigus, näitavad kaarti lugeja ees, kuid ei pea sõiduks raha laadima.