Pealinnas püstitatakse taara kogumise rekordeid
Üks neljast Eesti pakendiautomaatide tarnijast, Tomra Baltic, kogus eelmisel aastal Tallinnas rekordilise koguse tarbijate tagastatud taarat. Tallinnas umbes 60 automaati omava ettevõtte kogumispunktidesse tariti piirkonnas aasta jooksul 43 tonni taarat, 2007. aastal oli kogus enam kui kümne tonni võrra väiksem.
Tomra juhatuse esimees Eero Nõgene arvas, et üks rekordkoguse põhjuseid on linnakodanike teadlikkuse kasv. Samal ajal ei salanud ta maha ka seda, et pa-kendiautomaatide tarnija edu võib olla tingitud sellest, et taara käsitsi vastuvõtu punkte on viimasel ajal järjepanu suletud.
„Mina arvan aga, et see ongi positiivne,” kommenteeris ta seda tõsiasja. „Skandinaavia maades näiteks kogutakse ainult 20 protsenti taarast käsitsi, meil on automaatidesse toodavate pa-kendikoguste osakaal umbes 40 protsenti.” Nõgene lisas, et suurtesse kaubanduskeskustesse on tarbijatel ka mugavam oma kasutatud joogitaarat viia.
Juhataja hinnangul automaadid käsitsi kogumisele alla ei jää. „Mõlemal on omad head ja vead, automaatide nõrgaks kohaks on mõningad tehnilised probleemid, mis võivad esile kerkida,” leidis ta. „Vahel põhjustavad probleeme ka pakendite märgid, kui need ei vasta standarditele, ent sellised mured peaksid tulevikus lahenema.”
Nõgene sõnul peaks ettevõtte lootuste kohaselt tänavusel aastal nende automaatidesse kogutava taara hulk suurenema um-bes sama palju kui eelmisel aastal.
„Uusi automaadipunkte me luua ei kavatse, pigem peaks rõhku panema sellele, et täiustada juba olemasolevaid kogumiskohti,” selgitas ta. „Pärast paariaastast pakendikogumist on kaubamajade juhatajad hakanud juba mõistma, millal tekivad järjekorrad ning millal on tipptunnid. Seetõttu tulekski juba olemasolevatesse kohtadesse uusi automaate muretseda.”
Pool Harjumaalt
Pakendiringluse eest vastutava Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno-Peeter Raali sõnul kogutaksegi Tallinnas ja Harjumaal enim taarat. „Siit tuleb ligi pool, võib-olla lausa 55 protsenti,” teatas ta. Raali sõnul ei ole selle põhjus mitte niivõrd vastava piirkonna kogumissüsteem, vaid pigem ikkagi suur inimeste kontsentratsioon.
„Automaatide hulga kasv võib kogumissüsteemile muidugi kaasa aidata, sest käsitsi taarat vastu võtvates taarapunktides olevat arhailist hõngu, mis võib inimestele vastu hakata, neis pole,” lisas Raal.
Suuri plastpudeleid tagastatakse enim
•• Eestis orienteerivalt 75-protsendise pakendiautomaatide turuosaga firma Tomra automaatidesse koguti eelmisel aastal kokku üle 133 miljoni ühiku joogitaarat. 2007. aastal oli see näitaja 73 miljonit ja 2006. aastal sellest veel poole vähem. Eelmisel aastal kasvas Tomra automaatide hulk Eestis 72 võrra, 346-ni.
•• Kõige rohkem, 39,1 miljonit ühikut tagastati 2008. aastal Tomra pakendiautomaatidesse suuri plastpudeleid. Taastäidetavaid klaaspudeleid tagastati 32,1 miljonit, plekkpurke 30,3 miljonit, väikseid plastpudeleid 22,9 miljonit ja ühekordset klaastaarat 9,1 miljonit ühikut.
•• Ettevõtte esindajate hinnangul võimaldab automaat kaupmehel taaratagastuse pealt kokku hoida, sest see ei nõua eraldi inimese palkamist ega käitluse logistika koordineerimist. Kuna mahud suurenevad iga päevaga, siis suureneb ka automaatide arv, eriti väiksemates linnades ja asulates.
