Ei ole mingisugust hirmu, olen harjunud igasuguse virutamisega. Poliitik, eriti veel peaministriametis, ei saa olla väga kartlik inimene. Enam-vähem on ju selge ka, mis tulema hakkab. See on normaalne. Iga opositsioon kritiseerib valitsust, otsib tema nõrku kohti.

Te siis spetsiaalselt end ette ei valmista?

Ettevalmistus peab kogu aeg olema. Tegelikult on nii, et ametisse tulles võtsin aluseks hästi realistliku lähtekoha: see valitsus on koalitsioonivalitsus, kes töötab maksimaalselt 14 kuud.

Olen endale püstitanud eesmärgi võimalikult vähem õhku müüa. See tähendab öelda nii, nagu asjad on, ja teha täpselt nii palju, kui jõud üle käib. On selge, et alguses on lihtsam. Edaspidi kriitika tugevneb, valimised lähenevad. Suhtun asjasse enda arvates väga realistlikult.

Mis teie enda hinnangul saja päevaga tehtud on?

Saja päeva jooksul on kindlasti vähe ära tehtud. Üht-teist on koalitsioonileppes kirjas, aga suurem jagu on kõik ees. Üks kõige suuremaid töid on see, et lisaeelarve on sisuliselt valmis.

Rida asju on tehtud riigikogus. Suur tegu on Moskvale alluva Vene kiriku registreerimine, aga see on olnud pikk protsess. Sellega tegeles ka eelmine valitsus väga tõsiselt ja Mart Laari teened on siin samuti suured. Siin pole nii, et meie tulime ja tegime.

Suur asi on ka vaheperioodist ülesaamine, kui mujal maailmas oli küsimusi, kas meie uus valitsus jätkab sama kurssi või mitte, kuigi koalitsioonilepe kinnitas, et nii Euroopa Liidu (EL) kui NATO suunal jätkatakse sama kurssi. See võeti väga hästi vastu, aga taheti ka kinnitusi saada. Arvan, et selle saja päeva jooksul on täiendavaid kinnitusi ka antud.

Vastavalt koalitsioonileppele oleme vähendanud ka elektrihinna tõusu. Oleks kindlasti tahtnud rohkem, aga minul isiklikult pole küll ettekujutust, et oleksime olnud rohkemaks suutelised.

Kas sügisel võib tulla veel teine lisaeelarve? Opositsioon väidab, et laekumisi on rohkem.

Ma ei tea praegu. Ettekujutus on praegu ebamäärane. Aga võimalus on olemas küll, seda on ka arutatud. Selle tegemine sõltub siiski ilmselt prognoosidest, mis tulevad augustiks.

EL pole rahul Eesti otsusega kaotada ettevõtte tulumaks ja see võib saada komistuskiviks läbirääkimistel. Kas peaksime alluma EL-i survele?

Noh, kuidas ma nüüd ütlen. Formaalselt nagu ei pea. Meil pole ühtegi põhjust, miks peaksime ettevõtte tulumaksu muutma. Aga seoses maksustamispeatükiga käivad praegu väga tõsised läbirääkimised. Meie positsioon on, et me ei soostu nõudmisega teha ettevõtte tulumaksus põhimõttelisi muudatusi. Kui küsimus on väiksematest muudatustest, teeme ära. Aga põhimõttelisi muudatusi… Sellest loobuda me ei kavatse ega saa. See oleks mulle väga raske.

Oma laps ikkagi?

Jah. Praegu liiguvad läbirääkimised ikka selles suunas, et muutmist ei tule ja arvan, et see ei saa komistuskiviks.

On avaldatud arvamust, et kava vähendada üksikisiku tulumaksumäära võib samuti saada EL-is komistuskiviks.

Vara küsida. See on praegu märgitud kui meie valimisprogrammi keskne idee. Valimisplatvormi tegemise käigus saab esitada selle idee kohta kõik selgitused ja põhjendused, me ei taha sellega varem välja tulla.

Kas tulumaksu vähendamine on ikkagi reaalne?

Arvan, et see on üsna reaalne. Ettevõtte tulumaksumuudatus ei tulnud ka ju kergelt. Järelikult, kui kõva tahtmine on, siis on võimalik teha.

Kuidas on kooskõlas omavalitsuste tulubaasi reform ja soov alandada tulumaksu, mis on omavalitsuste põhiline tuluallikas?

Anname sellele küsimusele kindlasti vastuse. Kogu meie projekt ei sisalda omavalitsuste finantsseisundi halvendamist ja nende tulubaasi vähendamist.

##Kas tulevad mingisugused uued maksud?

Vara veel. Kõik tuleb omal ajal. Ei mingeid vihjeid.

Kui palju võib Euroopa Liit teie hinnangul sekkuda Eesti siseküsimustesse?

Otseste maksude poliitika on riigi suveräänne valdkond, kuhu EL ei sekku. Sotsiaalpoliitikasse ka otseselt ei sekkuta. Kaudsete maksude osas eksisteerivad küll reeglid, näiteks käibemaksu ja tollimaksude osas. Need on osaliselt EL-i tulud ja seal peavad mängureeglid ühesugused olema.

Miks tundub vaatlejatele, et kogu EL-protsess on võetud isiklikult peaministri kanda? Kumb siis on välisminister – teie või Kristiina Ojuland?

Välisminister on ikka Ojuland. Aga EL-iga liitumisel on läbirääkimised üks osa, kodutöö teine osa. Ja see viimane on kõige suuremate probleemidega töö – valitsuse määrused, seaduseelnõud. Välisminister ei jõua füüsiliselt seda juhtida. On loomulik, et peaminister tegeleb sellega praegusel etapil aktiivselt ise. See ei tähenda, et olen välispoliitika kujundamist tahtnud endale võtta rohkem, kui valitsusel nagunii on olemas.

Kuidas meie Vene-poliitika edeneb? Kas uus sellekohane kontseptsioon on ettevalmistamisel või mitte?

Valitsusel ja ka minul ei ole kavas alustada uut Vene-poliitika kontseptsiooni, pole kavas ka midagi põhimõtteliselt muuta. Iga välisminister ja valitsus on soovinud arendada häid suhteid Venemaaga. On üsna loomulik taotlus, et saad oma väga suure ja väga tugeva naabriga hästi läbi. Aga Eesti liin on olnud kogu aeg üks ja sama. Me ei tõtta mingisugustele kokkulepetele. Me ei otsi Vene-suhetes lahendusi nagu vaakumis, nad on ikka üldises kontekstis. Kogu aeg on olnud. Need on üks osa Eesti välispoliitikast, mille põhiliseks dominandiks on liikumine EL-i ja NATO suunas. Selles kontekstis on ka Vene-suhteid klaaritud. Ka Moskvale alluva kiriku küsimus pole tegelikult välispoliitiline, vaid eelkõige sisepoliitiline küsimus.

Praegu ei saa siis öelda, et Eesti annab Venemaale järele?

Ei saa öelda.

Ehk oleks hoopis mõistlik ära oodata liitumine NATO ja Euroopa Liiduga ja vaadata, mis siis saab?

Jah, see ongi tegelikult nii läinud. Liitumine aina läheneb. Eestil on selged taotlused: piirileping, enamsoodustusreĻiimi kehtestamine, mida nimetatakse topelttollideks. See ei ole tegelikult topelttollide küsimus. See on see, et Eestil puudub enamsoodustusreĻiim Venemaaga kauplemiseks, mis kõigil teistel on. Kui need paigast nihkuksid, sõltumata sellest, kas saame Euroopa Liitu ja NATO-sse või mitte, oleks meil väga hea meel.

Kui tugevaks hindate valitsuse välispoliitilist tiimi? Kolmikliidus oli see ju väga tugev: Mart Laar, teie, Jüri Luik, Toomas Hendrik Ilves.

Ma ei oskagi selle vastata. Arvan, et Eesti on välispoliitikas siiani olnud alati üsna tugev. Kristiina Ojuland on ju ka neis ringkondades hästi tuntud inimene, väga positiivselt on end näidanud ka Sven Mikser.

Hmh, jah, ma polegi sellele küsimusele sellises plaanis mõelnud. Aga hoog pole välispoliitilisel liinil küll langenud.

Mis saab välismaalaste seadusest, mis peaks kaotama sissesõidukvoodid? Isamaaliit on seda kõvasti kritiseerinud.

Mõistan nende hoiakut. Olen valmis seda seadust menetlema. Tean, et riigikogus on sellele praegu ka kompromisse leitud. See, et Isamaaliit on selle kohta kõvasti kriitikat teinud ja küsimusi tõstatanud, on tõesti näidanud seaduse nõrku kohti, mis tõepoolest tuleb välja võtta. Arvan, et seadus võetakse vastu kujul, mis rahuldab teatud piirini opositsiooni.

Kuidas vene gümnaasiumidega pärast aastat 2007 ikkagi on? Kas see on integratsiooni soosiv või hoopis vene laste võimalusi vähendav plaan?

Eesti keel taheti kõigis koolides esialgu kohustuslikuks teha 2000. aastast, siis 2004. aastast. Siis võeti vastu otsus, et 2007 algab üleminek. Meie tegime koalitsioonileppesse punkti, et kui on vene gümnaasium, võib ta ka edaspidi olla. Tegelikult on vene elanike seas meeletu soov panna oma lapsed õppima eesti koolidesse. Paljudes piirkondades on probleem selles, et pole eesti keele õpetajaid. Meil pole seda ressurssi.

Ei eksisteeri nähtust ja meeletut soovi, et Eestis oleks tingimata alternatiivne venekeelne haridus. Meil pole mõtet hoida õhus lakkamatult hõõguvat ora, asi läheb iseenesest. Mina ei näe, et vene gümnaasiumide arv hakkab suurenema. Pigem vastupidi. Noorem generatsioon on väga aldis eesti keelt õppima.

Millal valmib põhiseaduse muutmise eelnõu presidendi otsevalimiste seadustamiseks?

Selle menetlemine võtab pikalt aega, parlamendi kaks koosseisu. Kiirendatud menetluse korras läheb samuti kaua aega. Aga vaja on alustada. Põhiseaduses on vähemalt kaks asja, mis minu arvates väärivad tõsiselt läbivaatamist: presidendi otsevalimine ja kohalike valimiste kolmeaastane periood, mida ma ei pea mõistlikuks. See peaks olema neli aastat. Töö selles suunas juba käib. Koalitsioonis arutasime selle kava täitmist ja asjaomased isikud kinnitasid, et nad töötavad eelnõu kallal. Kindlasti tuleb see kabinetti kevadhooajal.

Kas presidendi pädevust muudetakse?

Presidendi pädevuses tuleb kindlasti teha täpsustusi, siin pole kahtlust.

Milles nimelt?

Üks asi, kus on kõige rohkem põrkunud loogikad, on loomulikult kogu riigikaitse korraldus. Seaduses on nii, et presidendil on osalised täitevvõimu funktsioonid, mille teostamiseks ei ole tal võimalusi. Pidevalt on olnud klaarimine, et mida teeb valitsus ja mida president. See täpsustus tuleb kindlasti teha, aga liiga palju ma sel teemal sõna ei võta.

Kas olete rahul arengutega omavalitsustes, mis käivitusid pärast sõnumit, et haldusterritoriaalset reformi ei tule?

Kohalike omavalitsustega on suuri probleeme. Me keegi, kaasa arvatud mina, pole leidnud asjalikke lahendusi, kuidas finantseerimist ümber korraldada. Ümberjaotamine on paratamatu. Kuidas seda nii teha, et kõik oleksid rahul, on keeruline. Kõik pole kunagi rahul.

Eri omavalitsustes on hoiakud paljude asjade suhtes diametraalselt erinevad. Valimised on tulekul. Arvan, et mida rohkem edasi, seda rohkem võiks leida kandepinda idee, et vabatahtlikult ühineda tasub. Aga usun, et enne valimisi midagi ei juhtu.

Koalitsioonilepingus seisab, et 2003.aasta riigieelarve koostamisel tõstate pensione, pidades silmas eesmärki, et pension tõuseks kolme aasta jooksul 40 protsendini keskmisest palgast. Mis moel seda saavutada kavatsete?

Eelarvet koostades peame silmas seda eesmärki.

Kuidas?

Peame silmas eesmärki.

Kuidas?

See ei ole kindlasti lihtne ülesanne. Kui tõstame pensione nii, nagu oleme kavandanud, ehk siis 1. juulist veel natukene, annab see indekseerimist arvestades päris kopsaka tõusu. Kavandame 2003. aasta eelarves nagunii pensionitõusu, aga et siis oleks pension 40% keskmisest palgast, ei maksa küll oodata.

Räägite kaksikliidust, kuid samas toetab n-ö opositsiooniline Rahvaliit koalitsiooni kõiki olulisi eelnõusid. Kas pole siis populistlik öelda, et Rahvaliit on opositsioonis?

Noh ta ikka on ju. Loomulikult on meil numbriliselt võttes vähemusvalitsus. Peame ju leidma partnerid, kellega kokkuleppeid teha. Praegu oleme Rahvaliiduga leidnud ühistee ning oleme sellega mõistagi rahul. Aga ma poleks väga kindel, et see igavesti nii on. Kui Rahvaliit on opositsioonis, siis ta läheb valimistele opositsioonierakonnana koos kõigega, mis sellest tuleneb.

Aga kas Isamaaliitu ja Mõõdukaid võimalike koalitsioonipartneritena ka ikka näete?

Kõik on võimalik. Kunagi ütlesime, et me ei tee mingil juhul koostööd Keskerakonnaga. Siis ütlesime, et ei tee koostööd Koonderakonnaga ja siis jäime üksinda istuma. Kõik sõltub, nagu praegunegi kogemus näitab, koalitsioonileppest. Kui suudad selle täpselt kirja panna ja kokku leppida, et nii meie kui ka partnerite printsiibid on kaitstud, siis saab kõike teha. Poliitikas on isiklikel suhetel ja solvumistel oma osa ja seetõttu on kindlasti väga tark isiklike solvangutega mitte üle piiri minna. Aga praegune opositsioon ei ole paistnud silma isiklike solvangutega, minul pole mingisugust põhjust etteheideteks.

Kui tihedalt käite praeguste opositsiooniliikmetega läbi? Kolmikliidu ajal saite nüüd juba endiste partneritega inimlikul pinnal ju väga hästi läbi.

Jah, saime. Nüüd niisugust läbisaamist ei ole. Võib olla tuleb veel.

Kas olete pärast järgmisi valimisi taas peaminister?

Võtame ühe aasta korraga. Katsume valimistel saada hea tulemuse, siis vaatab, mis saab.

Seega ei saa praegu veel täpsemalt ennustada, kes võiksid olla tulevased partnerid?

Me ei anna siduvaid seisukohti enne valimisi. Poliitiline situatsioon võib muutuda, tekkida võivad uued olukorrad. Läheme valimistele oma nime, näo ja teoga, üritame saada parima tulemuse.

Kas puhkust ka tahate?

Jah. Ma olen küll vormis ja saan hakkama, kuid ma pole tõesti kaua puhanud. Veel rahandusministrina otsustasin, et pärast eelarve vastuvõtmist lähen talvel pikemalt puhkusele. Aga siis moodustati uus valitsus ning see plaan jäi ka pooleli. Aga nüüd otsustasin mai lõpus nädalaks ajaks puhkusele minna.

Kuhu?

Perekonnanõukogu andis heakskiidu ja läheme ilmselt Kreekasse. Siis saab nädala soojas vees ujuda.