Peastaabi relvaäri protsess venib pikaks

RÜNNAK: kindral Einselnil ei õnnestunud taandada süüdistajat

Süüdijäämisel ähvardab Aleksander Einselni pikk vangistus

Viimase kolmveerand aasta jooksul kolmandat korda kaitsejõudude peastaabi relvaäri arutanud kohus ei jõudnud ka eile kriminaalasja sisulise arutamiseni. Kaheksa süüalusega protsessist, kus süüdistatavate seas on ka endine kaitseväe juhataja erukindral Aleksander Einseln, ähvardab kujuneda viimaste aastate pikemaid kohtuasju.

“Protsess on keeruline ja saab olema pikk,” ütles üht peamist süüalust, peastaabi endist rahandusülemat Olev Salustet kaitsev advokaat Monika Mägi.

Üle tuhande püstoli ebaseaduslikult Eestisse toomist uuriva protsessi pikalevenimise kartuses nõustus Tallinna linnakohus eile harvaesinevalt varukohtukaasistujate kaasamisega.

Lisaks rahuldas kohus Einselni kaitsja Alar Neulandi taotluse ühendada relvaäri kriminaalasjaga endise peastaabi ülema kolonel Arvo Sireli süüasi. Endiselt peastaabis töötavat Sirelit süüdistatakse relvaäriga seoses ametialases lohakuses.

Einseln andis loa

Teine Einselni kaitsja Ülo Sepa üritas eile protsessist taandada riiklikku süüdistajat Kristel Siitanit. Sepa väitel jättis riigiprokuratuur eeluurimisel tähelepanuta kaitsepolitsei–poolsed inimõiguste rikkumised Einselni suhtes.

“Meil on tõsine kahtlus prokuratuuri erapooletuses,” kinnitas Sepa.

Kohus ja teised advokaadid Einselni kaitsja taotlust ei toetanud. “Muidu tuleks riiklikku süüdistajat otsida väljastpoolt riigipiire,” ütles Monika Mägi.

Einseln ütles, et ta ei tea Eestis ühtegi prokuröri, kes suudaks õiglaselt riiklikku süüdistust esindada. “See on poliitiline protsess, mis tuleks kiiresti lõpetada,” kinnitas erukindral.

Kaitsepolitsei süüdistab Einselni selles, et ta andis 1994. aasta kevadel selleks õigusi omamata endisele Tallinna komandandile Manivald Kasepõllule ja kaitsejõudude rahandusülemale Olev Salustele loa tellida Soome kaitseministeeriumile kuuluvast firmast Ultramatic tulirelvi. Süüdimõistmisel võib Einselni ähvardada kuni viieaastane vabadusekaotus.

Relvad ja laskemoona tõi oma autoga Tallinna Ultramaticu esindaja Eestis Lauri Ravanti. Süüdistuse järgi peitis 25 reisi teinud soomlane relvad autos kuulikindlate vestide alla või aitas tollal piirivalve allohvitserina töötanud Aivar Lepik ta ilma kontrollita üle piiri. Lepik sai abistamise eest kokku 3000 USA dollarit.

Esimese relvareisi tegi Ravanti kaitsepolitsei andmetel 19. mail 1994 ja viimase 14. juulil 1995. Suurima kogusena tõi Ravanti korraga 125 Argentina päritolu püstolit FM.

Kogu relvamüüki juhtis süüdistuse järgi Olev Saluste. Manivald Kasepõld osales relvade Eestisse toomisel ja müümisel vaid esimesed kaks kuud.

Pistis dollarites

Süüdistuse järgi organiseeris relvade salaja üle piiri toimetamist Saluste endine autojuht Meelis Smirnov. Viimane leppis kokku relvade toomise aja ja koha ning võttis need Tallinnas vastu.

Relvade üle piiri toimetamiseks andis Smirnov süüdistuse järgi 1000 USA dollarit altkäemaksu tolliinspektor Erki Sõrmusele, et see ei kontrolliks Ravanti autot.

Läbiotsimisel leidis kaitsepolitsei Smirnovi kodust peale püstolite veel 1,5 kilo ammoniiti ja 600 grammi trotüüli ning 23 elektridetonaatorit.

Kaitsepolitsei paljastas peastaabi relvaäri 1995. aasta septembris. Sama aasta detsembris sundis president süüdistuste tõttu kaitseväe juhi kohalt lahkuma kindral Einselni, kuu aega varem pidi staabiülema ametist lahkuma Arvo Sirel.