Peeteli kirik ja kogudus enne pommitamist


AJALUGU Kiriku ajalugu algas 1927. aastal koguduse moodustamisega
Pelgulinnas Preesi tänavas asuv EELK Tallinna Peeteli kirik on praegu Tallinnas tegutsevatest luterlikest kirikutest väikseim ja noorim. Seevastu kiriku ajalugu ja koguduse tegevus on saavutusterohke.

Peeteli kogudus moodustati 23. aprillil 1927. aastal 90 uskliku eestvõttel. Kuu hiljem toimunud peakoosolekul valiti ühel häälel oma õpetajaks Hermann Hanson, samuti valiti peakoosolekul koguduse juhatus ning otsustati seni, kuni oma kirik pole välja ehitatud, kasutada jumalateenistuste pidamiseks Rootsi-Mihkli kirikut.

Kogudus sai oma krundi

Tolleaegne Linnamisjoni õpetaja Hanson õnnistati Peeteli koguduse õpetajaks 24. juunil. Hansoni käe all kasvas kogudus 1920. aastate lõpuks üle 400-liikmeliseks. 1929. aasta lõpul sai Peeteli koguduse uueks õpetajaks Roderich Bidder, endine Nissi koguduse õpetaja.

1930-ndatel tõusis päevakorda Peeteli kiriku rajamine. Koguduse liige Gotlib Luss kinkis kogudusele väikese krundi Vana-Kalamaja 5. Koguduse nõukogu otsustas rajada sinna kiriku. Linnaehituslikel põhjustel polnud see nii väikesel krundil võimalik ning ajutise väljapääsuna otsustati Tarabella (Timuti) 26 asunud endine tööstushoone kohandada kirikuks. Ümberehituse tegi lihtsamaks see, et juba enne tööstusettevõtet tegutses majas suurema saaliga palvemaja.

Esimene jumalateenistus Tarabella tänaval toimus 24. mail 1931. Algusest peale jäi see hoovimaja suurele kogudusele väikseks. 1930-ndate keskpaigaks oli Peeteli kogudus kasvanud nii suureks, et jumalateenistusi tuli taas pidada Rootsi-Mihkli kirikus. Ka see oli ajutine abinõu ning 1935. aastal taotles kogudus linnalt 1026 m2 suurust krunti Preesi tänavas.

Teenistus ehitustandril

Esialgu oli plaanis ehitada puitkirik. Linna ehitusosakond lükkas plaani tagasi ja kogudus tellis arhitekt Eugen Sachariaselt uue projekti, mis kinnitati 8. mail 1937. Seejärel algas kiire ehitustöö. Kuigi ehitamine kestis, peeti esimene jumalateenistus kirikus juba aasta pärast.

23. augustil 1938 pühitseti kiriku tornirist ning 18. detsembril avati pühakoda piduliku jumalateenistusega, kus viibis EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ja haridusminister Aleksander Jaakson. Peeteli kiriku ehituse maksumus oli 94 245 krooni. Suurem osa rahast saadi korjanduse teel ja kiriku kroonikast võib leida andmeid lesknaisest, kes sent sendi haaval kokku hoides annetas kiriku rajamiseks viis krooni.

Peeteli kirik oli ainuke luteri kirik, mis ehitati iseseisvuse ajal. Hoonel oli korralik keskküte ja ventilatsioon ning avar orelirõdu. Moodne elektrivalgustus andis interjöörile palju juurde.

Kiriku kõrvalruumis asus leerisaal, mis oli pikihoonega ühendatud suure lükatava ukse kaudu. Nii altariruumist kui ka leerisaalist viis uks koguduse kantseleisse ja õpetaja korterisse. Kiriku all keldrikorrusel paiknesid majandusruumid – keskküttekatel, pesuköök ja suur koosolekusaal, kus oli ka keskküte ja väike altar.

1938 oktoobris lahkus Peeteli kiriku õpetaja Bidder Saksamaale. Tema asetäitjaks valiti Karl Tiit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare