1999. aastast töötavas Peeteli lastekodus – kiriku koorirõdust ehitatud mugavates väikestes tubades – elab ligi 20 last ning keldrikorruse turvakodus veel 10. Turvakoduga kõrvuti töötab ka päevakeskus, kus tänavalapsed ning nende vanemad saavad söömas, pesemas ja lihtsalt suhtlemas käia. Iga päev saab Peeteli kirikus süüa kuni 50 inimest.

Ehitus algab 2005. aastal

Ööpäev läbi töötava päevakeskuse ja turvakodu juhataja Fea Üpruse sõnul jääks pärast lastekeskuse valmimist päevakeskus endiselt kiriku keldriruumidesse ja kohapeal elavatel lastel oleks omaette elu. “Praegu on siin nagu läbikäiguhoov,” ütles Üprus.

Uut lastekeskust loodab kogudus ehitama hakata 2005. aastal. Peaminister Juhan Parts on lubanud, et poole ehitusrahast võiks riik ning linn kahepeale maksta ning ülejäänu kataks kogudus annetustega. Ehituse hinnaks plaanitakse kokku 15–20 miljonit krooni. Valminud on detailplaneering ning järgmine aasta kulub projekteerimisele ja raha leidmisele.

##Eelduseks koolis käimine

Peeteli kiriku keskuse senine rahastamine on käinud põhiliselt välismaiste toetajate abil, aga kolmandat aastat tegutseva lastekodu eest tasub Tallinna linn. “35% meie kuludest katab linnaraha ning ülejäänu, umbes 1,5 miljonit krooni aastas saame toetajailt,” ütles Sinisaar.

Ligikaudu kaks kolmandikku lastekeskusse tulnutest jääb seal käima või elama, kolmandiku jaoks ei kaalu täis kõht, puhas tuba ning täiskasvanute hoolitsus üles vabadust elada piirideta elu.

Peeteli kiriku juures käimine ei tähenda ainult sooja kõhutäit ja ajutist peatust, vaid selle laste uue kodu eesmärk on aidata hätta jäänud lastel oma elu järjele saada ja suureks iseseisvaks inimeseks kasvada.

“Meie juures elamise esimene tingimus on koolis käimine,” ütles Sinisaar ja Üprus lisas, et õppimine annab veidigi suurema lootuse, et tänavale sattunud lapse elu läheks edasi paremini. Mõned ongi nüüdseks suureks kasvanud, ameti omandanud ning linnalt väikese korteri saanud.

Fea Üpruse sõnul on 15–16-aastastele juba raske uut elu õpetada. “Lapsed ei ole siin vägisi, vaid nad peavad ise tahtma oma elu muuta ja meie ülesanne on neid motiveerida,” lisas ta.

Esimestel aastatel olid Peeteli kiriku lapsed ainult venekeelsed, aga nüüd on kolmandik eestlased. Suhtlemine käib keskuses eesti keeles ning nii mõnigi lastekodulaps on eesti kooli üle läinud.

“Mulle meeldib siin väga!” lausus 14-aastane Artur, kes elab lastekodus teist aastat. Enne seda oli ta kaks aastat Tartus tänavalaps koos kõige halvaga, mis selle juurde käib, sest ema viskas poja kodust välja. Koolis jäi tal kaks aastat vahele, aga nüüd õpib poiss vaid neljadele ja viitele ning tahab pärast gümnaasiumi merekooli minna.