Vabaduse väljaku arheoloogiliste kaevetööde käigus leiti Kaarli puiestee otsast, endiselt parkimisalalt Peeter I ausamba piirdeaia jäänused.

Linna muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku teatel ei ole tsaariaja lõpus püstitatud piiretel arhitektuurilist väärtust. “See leid ei ole nii oluline, et vajaks omaette säilitamist. Ausamba ala oli kokku ligi 30-ruutmeetrine, kuju ümbritsesid raudaed ja lilleklump,” ütles Dubovik.

Kadriorus asuva Peeter I majamuuseumi andmeil oli kolmemeetrisel alusel seisnud kuju umbes viis meetrit kõrge. Venemaa valitseja seisis näoga Harju tänava poole ning hoidis ühes käes kiikrit ja teises Tallinna plaani.

Peeter I kuju ise püsis Vabaduse väljakul 1922. aasta 29. aprillini. Toona 10. veebruaril otsustas Tallinna linn Vabaduse väljakul asunud kuju maha võtta ning asendada see Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust  tähistava monumendiga.

1922. aastal eraldas linnavalitsus raha kuju kõrvaldamiseks, see tõsteti samba otsast maha ning veeti Kadrioru parki Peetri maja taha. Järgmisel aastal nimetati Peetri plats Vabaduse platsiks. Kadriorus jõudis sammas seista 1925. aastani, mil kuju lõigati tükkideks ja selle alumine pool sulatati. Järelejäänud rinnabüst paigutati Peetri maja lähedale paekivist alusele, kuid kümmekond aastat hiljem lõigati rinnakuju veel jupi võrra madalamaks ning viidi lossi lähedale mäenõlvale.

Tsaari kuju püsis 12 aastat

Peeter I ausamba kavandi saamiseks korraldati 1908. aastal võistlus, millest kutsuti osa võtma kuus kujurit, kelle seas olid ka eestlased Amandus Adamson ja August Weizenberg. Paraku ei meeldinud viimasele Vene keisrile Nikolai II-le ükski kavand ja tema soovil anti töö Pariisis elavale skulptorile Leopold Bernhard Bernstammile.

Kokku viis tonni kaalunud ausammas avati platsil pidulikult 1910. aastal, kakssada aastat pärast seda, kui Peeter I vägedel oli õnnestunud Tallinn Põhjasõjas hõivata. Suurejooneline kuju tingis ka väljaku ümbernimetamise Peetri platsiks, tänav Jaani kiriku juures hakkas aga Peetri auks kandma Peetri bulvari nime. Ümber kujundati ka Jaani kirikut ümbritsev haljasala, kust kõrvaldati osa puid.

Duboviku sõnul jätkuvad kaevetööd plaanipäraselt ning leiud – sealhulgas kaevandist paljastunud 14.–15. sajandi kultuurkihti kuuluvad – fikseeritakse.