Peeter Jalakas: lavastajaroll on mul ka Kultuurikatlas


Peeter Jalakas: lavastajaroll on mul ka Kultuurikatlas
Peeter Jalakas lubab, et Kultuurikatel on kasutuskõlblik juba pärast esimese etapi lõppu.Terje Lepp

Päevaleht käis Von Krahli teatris juttu puhumas Kultuurikatla äsja määratud juhi Peeter Jalakaga. Selgus, et uue ehitamiseks tuleb kõigepealt lammutama hakata.

 •• Mis on esimesed tööd, mis Kultuurikatlas ette võetakse?

Nagu iga uue asja puhul, tuleb kõigepealt alustada lammutamisest. Projekt näeb ette, et saalipõrandat tõstetakse, et sinna alla tulevad veel eraldi ruumid, et kaotatakse ära keset suurt saali praegu laiutav kast, kus on sees eri puldid. Katlasaalist on vaja ära koristada asbest. See on omajagu suur töö, kuna seda on jäänud palju ja seda ei saa teha jupiti.

•• Kui pikaks ajaks teiega tööleping sõlmiti?

Leping on praegu sõlmitud aasta lõpuni. Vaatame, kuidas läheb, plaane teeme loomulikult pikema aja peale. Olen selle protsessi juures olnud peaaegu algusest peale, paljud nendest ideedest on mu enda sõnastatud.

•• Mis saab lennukatest ideedest à la korstnahotell?

Siiamaani asjad ei sujunud, linnaga asjaajamine venis. Samas oli see osaliselt võib-olla ka meie endi süü, et me ei suutnud oma soove täpselt sõnastada. Mis korstnasse ja teistesse lennukatesse ideedesse puutub, siis peame lähtuma sellest, mis meil on – ehk linn on eraldanud teatud hulga raha, mis on küll kaks korda väiksem summa, kui alguses pidi olema. Oleme plaaninud jätkata etapiviisi. Kui läheb käiku must stsenaarium, siis peaks Kultuurikatel olema kasutus­kõlblik juba pärast esimese etapi lõppu ja ilma, et teine kunagi algaks. Järgmiseks sügiseks peaks olema esimesed asukad sees ja 2011. aastal hoone inimestele avatud, tegevus käima. Ideaalkujutelm on meil muidugi olemas. Korstnasse on plaanitud näiteks vaatetorn, sinna külge ka tuulegeneraatoreid voolu tootmiseks. Korstna sisse on lisaks hotellile kavandatud galeriid ja muid asju.

•• Kärbete kõrval peate küllap palju ka rahastajaid otsima?

Praegu oleme seisus, kus linn pole teinud lõplikku otsust, missugune peaks olema selle ette­võtmise juriidiline vorm: kas ta on sihtasutus või linna asutus. Omandivormist sõltub suurel määral see, kui palju on meil üldse asja eri fondide juurde. Praegu on kõik katla viis inimest tööl kultuuriväärtuste ametis ja linna palgal. Mulle endale tundub sihtasutus kõige mõistlikum variant, sest näiteks sel sügisel avaneva euroraha loomemajanduse meetmega linnaasutusel asja ei ole.

•• Olete sel teemal linnajuhtidega rääkinud?

Abilinnapea Kaia Jäppineniga oleme korduvalt kohtunud. Ka tema kaldub praegu sihtasutust parimaks vormiks pidama. Ent on ka teistsuguseid arvamusi. Edgar Savisaarega ma siiamaani kohtunud ei ole.

•• Kas mujal maailmas toimivad sellised paigad metseenluse toel?

Eriti see ei õnnestu. Berliinis toimis analoogne paik nimega Radialsystem, kus elati sellest, mida ise teeniti, ning selle kõrval ka jõukate inimeste annetustest. Kokku kestis see aastakese. Euroopas on kultuuri finantseerimine olnud alati suuremal või vähemal määral riigi asi, erinevalt näiteks USA-st.

•• Mil määral plaanite jätkata rohelise mõtteviisi edendamist?

See on tähtis osa katla identiteedist, mis põhineb nii palju kui võimalik tänapäevastel keskkonnatehnoloogiatel ja kasutatud materjalidel. Generaatorid on vahest kõige nähtavam osa, aga kõik on omavahel seotud: alates soojustusest, ventilatsioonist, prügi käitlemisest ja muust. Tahame sellest kujundada tarbimisvaba ala. Kui inimene katlasse tuleb, siis me ei käi kuidagi peale, et ta midagi ostaks.

•• Missugusteks kujunevad Kultuurikatla ning Telliskivi loomelinnaku ja Polymeri Kultuuritehase suhted?

Algul pidi katlast saama hipilik, anarhistlik koht. Nüüdseks  on selge, et sellisel kujul seda ilmselt ei tule. Seda nišši täidab pigem Telliskivi loomelinnak, mis hakkab ka lähemalt suhtlema Kalamaja ja Pelgulinna kohalike elanikega. Katel on rohkem selline üle linna koht ja pigem viimistletum nii oma sisu kui ka vormi poolest. Telliskivi on vahest boheemlikum.

•• Kes on tulevased asukad?

Loe veel

Loomulikult pole kellegagi veel lepinguid sõlmitud, aga räägime läbi arhitektuurikeskusega, Eesti Teatri Agentuuriga, pead tõstab MTÜ Eesti Muusika Eksport. Katlasse tulevad mitme kunstivaldkonna infokeskused, lisaks raamatukogud ja mediateegid video- ja audiokogudega, mis on avalikud. Kohtun järjest mitmesuguste  asukatega. Lisaks peaks katlas vähemalt korra aastas toimuma mõni mastaapsem linnafestival, nii et kogu kompleks täituks värske kunstilise energiaga.

•• Mis saab Von Krahlist? Ja kas usute Kultuurikatla tulevikku 100%?

Olen terve elu tegelenud mitmete asjadega, olen endale võtnud ka palju ühiskondlikke kohustusi. Krahli ei tohiks minu tegevus katlas kuidagi mõjutada. Näen ennast ka katlas lavastajarollis, pean looma eeldused, et see koht saaks särada ja loometegevus täies hoos käia.

•• Mida teeksite juhul, kui sügisel korraldataks uus rahvahääletus: Kultuurikatel versus mõni muu objekt?

Mis seal ikka, eks siis võtan oma Tiugu ja kandle ühes ja elan jälle. Kahjuks tuleb tänapäeval kultuurile, kunstile, nagu ka põllumajandusele peale maksta.

Elulugu

Peeter Jalakas

lavastaja ja teatriuuendaja

•• Peeter Jalakas on Von Krahli teatri ning Kultuurikatla juht.

•• Ta on olnud VAT-teatri ning rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal asutaja ja Rak­ve­re teatri peanäitejuht.

•• Ka on Jalakas asutanud mitu restorani ning ökopoe Tallinnas.

•• Reformierakonna liige kuni 2006. aastani ning Era­konna Eestimaa Rohelised asu­ta­jaliige ja üks kõneisikuist 2006–2007.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare