Peeter Kreitzberg: Kalev ei ole suuteline ise tantsupidu korraldama
Täna kultuuriministeeriumi kantsleri ja laulu- ja tantsupeo sihtasutuse esindajatega kohtunud spordiseltsi Kalev juht Peeter Kreitzberg ütles Päevaleht Online`ile, et Kalevi staadioni puhul on jätkuvalt kõige olulisem, et suudetaks end ära majandada.
Kreitzberg kinnitas ka, et Kalevi spordiselts ei ole kunagi olnud vastu sellele, et tantsupeod Kalevi staadionil toimuvad.
“Me tahaks teatud stabiilsust, et tantsupeod lähiaegadel Kalevi staadionil toimuvad ja me oleme huvitatud, et laulu- ja tantsupeo sihtasutus tasub ka kõik sellega seotud kulud, sest Kalev kui MTÜ (mittetulundusühing - toim) ei ole kindlasti mitte võimeline oma kulu ja kirjadega tantsupidu korraldama,” sõnas ta.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on raha võimalikust väljakäimisest kuuldes nimetanud teisigi tantsupeo pidamise kohti, teiste seas loodab sihtasutus tantsupidu maha pidada kas või lauluväljakul. Räägitud on ka tantsijatele täiesti omaette väljaku loomisest. Praeguseks ei ole veel siiski selge, kus 2014. aasta tantsupidu saab toimuma.
“Meedias paistab see asi välja nii, et me tahame ennast arendada ja tantsupeod välja süüa. Küsimus pole selles. Selleks, et ennast ära majandada, peame me kõiki variante arvestama ja kui laulu- ja tantsupidu ei tule sinna, siis me ei saa reserveerida tühja staadioni selleks ajaks, vaid me peame seda kuidagi turustama,” selgitas spordiseltsi juht.
“Kui meil tekib võimalusi, siis me peame staadioni rekonstrueerima, ja kui tantsupidu ei tule, siis me ei saa rekonstrueerimisel arvestada tantsupeo vajadustega. Me üritame ikka leida koostööpunkti ja ma arvan, et me astusime täna sammukese parema üksteise mõistmise suunas,” sõnas Kreitzberg.
Tema sõnul on selge, et staadion ennast spordi ja tantsupeoga ära ei majanda. Abikätt oodatakse riigilt ja Tallinna linnalt. Riigi esindajad on seni öelnud, et ei saa staadioni investeerida, kuna puudub selline õigus. “Mina seda ei usu, et see päris nii võib olla, aga jumal seda teab,” sõnas Kreitzberg.
Tallinna linn võiks Kalevi staadioni puhul loobuda näiteks maamaksust ning hoonestusõiguse tasust, mis ulatub praegu 200 000 kroonini aastas.
“Me näeksime hea meelega, et linnal oleks rohkem plaane, kuidas staadioni kasutada. Näiteks kesklinna koolidel ei ole omi staadione, meil käivad neli kooli. Aga võibolla on linnal veel mõtteid, kuidas staadioni kasutada,” sõnas Kreitzberg.
Kalevi staadioni juht Raimo Nõu on varem Eesti Päevalehele öelnud, et Kalevi staadionil on valida kolme variandi vahel. Esmalt ministeeriumi poolt lisarahastus, mis võimaldaks staadionil võlgadest välja tulla, teiseks, äripindade rendist lisarahastuse saamine, mis omakorda seaks ohtu tantsupeo.
Koostöös Kalevi jalgpalliklubi treenerite ja funktsionääridega on jõutud aga kolmandale lahendusele, et Kalevi staadioni asemel võiks ehitada suure jalgpallikompleksi.
