„On natuke naljakas, kui härra Agu ütleb, et tegu on parima kohaga tantsupidudeks, sest Laulu- ja tantsupeo sihtasutus ise ju andis teada, et 2011. aasta tantsupeo viivad läbi lauluväljakul,“ kommenteeris ta täna Päevalehes ilmunud artiklit „Kalevi staadionile trügivad tantsupeo asemel ärimajad“. „See on ka üks põhjus, miks staadion on raskustes, sest me ei saa ju staadionit hoida pikalt tegevuseta ja tühjana ja oodata, et äkki tantsupidu tuleb sinna üldse tagasi.“
Kreitzbergi hinnangul on staadioni majandamisel võtmetähtsusega riiklik rahastamine ja MTÜ-na olukorras, kus isegi tantsupeo korraldamises kindel olla ei saa, staadionit spordiürituste ja treeningute arvelt ära ei majanda. „Euroopas ei suuda ükski MTÜ hoida üleval sellist staadionit ilma riigi või linna abita,“ lausus Kreitzberg. „Linna abi on varasemalt peal olnud finantseeringutega, aga riigi abi küll mingisugust pole ja ka kulud on suured.“

Kalev vajab garantiid
Kreitzbergi sõnul on staadionil ees kaks valikut: kas majandada avaliku- või erarahaga.  „Kui avalikku raha pole, siis on võimatu seda senisel kujul majandada,“ lisas ta.
„Ka meie arvates on parim plats Kalevi staadion, kuid selleks peaks olema garantii, et tantsupidu ka staadionil toimub ja oleks ka selged finantskohustused Laulu- ja tantsupeo sihtasutusel, siis oleks ka staadionil lihtsam ennast majandada.“
Toetuseta jäämisel peab Kreitzberg võimalikuks staadioni linnale või riigile tagasi andmist, sest MTÜ lisarahastuseta staadionikompleksiga kaasnevaid kulusid, nagu kasvõi maamaks, ära maksta ei suuda.
Täna kirjutas Päevaleht, et rahalistes raskustes vaevlev Kalevi staadion plaanib rajada staadioni juurde büroohooned, et nende rentimisest suudaks staadioni kulutused ära katta. See oleks aga toonud kaasa ohu, et staadionil järgmiste tantsupidude korraldamine muutuks võimatuks. Kaugemas plaanis nägi staadioni juhataja Raimo Nõu ette ka jalgpallikompleksi rajamist.