Pehme talv pole magavaid metsloomi veel häirinud

Suuremad sulad võivad siilid ja kährikud talvepesadest välja ajada.

Asjatundjad kinnitavad, et tänavune parajalt soe talv pole veel sügavat talveund magavaid metsloomi üles äratanud. Suuremad sulad võivad talvepesadest välja ajada ennekõike siilid ja kährikud.

Nikolai Laanetu metsakaitse- ja uuenduskeskusest rääkis, et vaatamata pidevale sulale võib tänavust talve meie tingimustes ikkagi täiesti tavaliseks pidada. “Lumest on praegu suhteliselt puhas vaid Põhja-Eesti ja Läänemaa. Kesk- ja Lõuna-Eestis valitseb aga täiesti normaalne talv,” ütles ta.

Laanetu sõnul on tänavune pehme talv soodne kõikidele metsloomaliikidele, eriti aga metskitsedele. “Kitsed ei pea madala lume tõttu rohupuhmaste väljakraapimiseks nii palju vaeva nägema kui külmemate ja paksema lumekihiga talvede korral,” selgitas ta. Sama lugu olevat põtradega, kes muidu peavad valdavalt toituma oksavõsudest.

Laanetu tõi esile ka uurijate poolt täheldatud asjaolu, et metsakaitse seisukohast pole soojemad talved eriti kiita, kuna siis kipuvad põdrad kevadeti rohkem metsa kahjustama. “Kui on pehme talv ja põdrad on pidevalt puhmastest toitunud, siis kevadel tekib neil vajadus puukoore järele. Eriti kahjustavad nad siis

kuusenoorendikke ja mände,” seletas Laanetu lähemalt.

Pehme talv pole siiani suutnud häirida sügavalt põõnavaid pruunkarusid. “Karusid suured sulad üles ei aja. Tavaliselt lahkuvad nad pesast ennekõike häirimise või siis küljealuse märjaksmuutumise pärast,” teadis Laanetu hästi loodust tundva inimesena rääkida.

Tundlikud kährikud

Küll võivad suladega aktiivseks muutuda ärksama talveunega ja tundlikumad kährikud.

Kaja Kübar Nigula loomade turvakodust kinnitas, et kährikud hakkavad pooluniselt metsas ringi liikuma siis, kui küljealune märgub. “Sel juhul on raske eristada, kas uimane loom on marutaudis või mitte,” lausus Kübar.

Kübar kinnitas, et nende hoole alla pole viimasel ajal pehme ilma tõttu üles ärganud loomi toodud. “Talve algstaadiumis toodi meile kaks ärganud siili, kes siin praegu oma talveund rahulikult edasi magavad,” märkis Kübar.

Metsloomad talvisel ajal

•• Talveund magavad praegu pruunkarud, mägrad, kährikud, siilid ja kõigusoojased roomajad (rästik, nastik, vaskuss ning kivi- ja arusisalik).

••Siilid eelistavad talvituda kõrgematel põndakutel, tavaliselt kuuseheki, puuvirna, oksahunniku või puulehtede sees. Üles võivad nad ärgata siis, kui väljas on püsivalt viis kuni kümme kraadi sooja. Siilid elavad talve paremini üle, kui väljas on külm ja rohkelt kohevat lund.

••Kährikud talvituvad urgudes paarikaupa, et kevadisel, veebruari lõpust märtsi alguseni kestval jooksuajal oleks võimalik kiiresti paarituda. Soodsal kevadel võib kährikute peres olla kuni 14 kutsikat.

••Soe talv ei lase pinnasel tugevalt jäätuda, mistõttu metssigadel on lihtsam maa seest juurikaid välja tuhnida.

U.K.