Soomlased on sellele haigusele ilmekama nime pannud: männitüve vaigustumine.

Juurepessu on kolme liiki: eraldi männi (ka kadaka), kuuse (ka eksootiliste okaspuude) ja nulu juurepess.

"Kui kuusk juurepessust nakatub, on haigus üsna varsti silmaga näha. Männil seevastu on põhiline kahjustus maa all ja haigestumise algust on äärmiselt raske märgata," selgitas Hanso. Teadlaste hinnangul ilmnevad männi võras esimesed kahjustused alles siis, kui kolmandik puu juurestikust on juba hävinud.

Haigust varem avastada aitab männikute alusmetsas kasvavate kadakate jälgimine. Samast pessuliigist nakatunud kadakad annavad asjast väliselt kiiremini märku: okkad jäävad lühemaks ja muutuvad hallikaks, võra hõreneb.

Kauksi ja Kuru vahel kasvavat männikut hinnanud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsakaitsebüroo juhataja Enn Pilt tõdes, et see rannaäärne ala oli okupatsiooni ajal ränga koormuse all. "Üsna metsiku suvitamise ala, kus sõideti autodega järvele nii lähedale kui vähegi sai," lausus ta.

Iisaku metskond on kuivanud puistutesse häilud sisse teinud ning kavatseb kuivanud ja kasvujõuetuseni nõrgestatud puud sanitaarraie korras veel sel talvel välja raiuda. Mahavõtmisele kuuluvate puude vanus jääb 55 ja 170 aasta vahele.