Pensioniea tõstmise arutelud panevad riigikogu öösel tööle
„Mida teerullilikumaks läheb koalitsiooni käitumine, seda enam peame kasutama kõiki vahendeid, mis opositsioonile jäänud on,“ ütles Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson Päevaleht Online’ile.
„Kavatseme küsida ettekandjalt küsimusi, öelda kõnedes, mida me arvame sellisest kiirustamisest ja Eesti inimeste tervislikku olukorra suhtes sobimatust pensioniea tõusust. kindlasti nõuame ka oma muudatusettepanekute läbi hääletamist ja vajadusel võtame enne seda ka vaheaegu,“ lisas ta.
Reaalsus on aga see, et hoolimata kõikidest opositsiooni pingutustest jääb koalitsiooni tahe ikkagi peale. Simsoni sõnul on Keskerakonna protesti esimene eesmärk selles, et inimesed on „uinutatud“ pensionea tõstmise küsimuses ning asi puudutab ka kõiki, kes on alla 56-aastased.
„See tähendab nende (alla 56-aastate – toim.) pealt hakatakse riigieelarve tasakaalu hoidma kahe aasta mitte makstava pensioni näol,“ lisas ta.
„Koalitsioonil oli plaanis seadus vastu võtta kahe päevaga. Siis ei oleks keegi seda tähele pannud ja seitsme aasta pärast oleks pensioniea muutus tulnud samasuguse üllatusena nagu näiteks viimati oli elektriaktsiisi tõus,“ ütles Simson.
Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas nentis, et kui opositsioon oma ähvardused ellu viib, siis ei ole võimalik täna algavat istungit enne homset lõpetada.
„See on käesoleva riigikogu koosseisu ajal üsna tavaline, et aeg ajalt tuleb ka öösiti tööd teha. Kui opositsioon soovib riigikogu tööd selliselt blokeerida, siis neil see võimalus ju on,“ lisas ta.
Pensioniea tõstmise eelnõud üritatakse menetleda üsnagi kiires tempost. Rõivase sõnul on see puht praktiliselt kõige õigem, sest muidu jooksevad kõik asjad üksteise otsa ummikusse ja paljud selle nädala punktid jääksid üldse arutamata.
„Küsimus ei ole ainult ühes eelnõus, selle pensioniea eelnõuga pole kuhugi kiiret, selle mõju avaldub umbes 16 aasta pärast, see on selline pikaajaliselt ette vaatav struktuurne reform, mille osas pole väga suurt vahet, kas see teha kuu varem või hiljem,“ jätkas ta.
Eelnõu teiseks lugemiseks on muudatusettepanekute tabelisse kantud 139 muudatust Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonidelt.
Eestis on meeste pensioniiga 63 aastat, naistel 60 aastat ja 6 kuud. Kui riigikogus arutatav eelnõu läbi läheb, siis kaotavad kõik täna alla 56-aastased inimesed seitsme aasta pärast õiguse 63-aastaselt vanaduspensionile minekuks ning pensioniiga tõstetaks 65 eluaastani.
